Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kultuur ees, majandus järel

    Riigi kuvand pole mitte ilu või edevuse küsimus. See on ka majanduskasvu mootor ja julgeolekugarantii, palju muid olulisi sotsiaalpsühholoogilisi aspekte veel lisaks, kirjutab ettevõtja Tiit Pruuli.

    Tiit Pruuli Käsmus suvekodus.Foto: SANDER ILVEST
    Kindlasti võib Eesti kuvandile anda erinevaid hinnanguid sõltuvalt sellest, kelle silmad meid vaatavad. On mõned inimesed, kelle vaatenurk peaks meid eriti huvitama. Näiteks need, kellele avatud loominguline meel ja sellelt võrsunud nutikad ideed on toonud positsiooni ja varanduse, millele nad uusi rakendusi otsivad. Oma raha paigutades otsivad need inimesed kohta, kus ees ootaks samasugused avatud meelega loomingulised ja nutikad inimesed.
    Kuidas nad neid inimesi leiavad? Ei, nad ei käi igavatel konverentsidel ega tuula majandusarengute tabeleis. Nad kuulavad Arvo Pärti, Erkki-Sven Tüüri ja Kadri Voorandi, vaatavad Elo Liivi valgusinstallatsioone, jälgivad hinge kinni pidades Ott Tänakut, imetlevad Karmen Pedarut, rokivad koos Trad.Attackiga.
    Nad hindavad kõrgkultuuri, nad valivad parimat. Ja siis vaatavad, et tõepoolest, mis maa see on, kust tulevad sellised säravad inimesed ja ideed. Ja siis otsustavad – sinna tasub oma raha paigutada.
    EASi raha kultuuri ekspordiks!
    Üha enam süveneb mus veendumus, et enne, kui Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus päris kinni panna, võiks proovida teda reorganiseerida nõnda, et ressursid, mida sealt läbi pumbatakse, rakendataks suures osas teenima Eesti kultuuri ekspordi huve. Sest sellest on meie majandusele märksa rohkem tulu kui juhuslikult helesinise toru äärde sattunud ja häid projektikirjutajaid palganud firmakeste poputamisest.
    Kultuuriministeerium panustab rahvusvahelistumisse aastas ca 1,1 miljonit eurot. Sellest ligikaudu 650 000 on taotlusvoor “Eesti kultuur maailmas”, lisaks teised erinevad toetused ja lepped. Näpuotsaga (130 000 eurot) lisandub siia välisministeeriumi antavaid vahendeid, mis enamasti piirduvad kõrvaltegevuste (siiski vajalike kõrvaltegevuste) toetamisega. Kaks viimast aastat on seoses ELi eesistumise ja EV juubeliga olnud erilised, me kultuuri on maailmale tutvustatud enam kui 2 miljoni riikliku euro eest aastas. Juubel saab aga otsa. Kaob ära ka riigikantselei juures olnud ametkondadeülene koordineerimiskeskus, mida vedas Jorma Sarv, kelle sildade ehitamise oskus erinevate ministeeriumide ja EASi vahel oli muljetavaldav.
    Meie viimaste aastate edulood annavad ägeda stardipositsiooni: Eesti kunsti näitused ei toimu mitte enam tolmustes raekodades või nurgatagustes galeriikestes, vaid tõesti esinduslikes näitusepaikades, tänavu on kõige kolme maailma juhtiva animafilmifestivali fookuses Eesti, NO 99 pälvis Euroopa teatri auhinna ning teeb aktiivseid ringreise, meie raamatud olid võimsalt esindatud Londoni messil, von Lõngus on kolinud Tartust Viini. ERSOst, filharmoonia kammerkoorist ja perekond Järvidest ma ei räägigi.
    On ka mõned suurepärased näited riigi ja erasektori koostööst kultuuri ekspordi vallas: Enn Kunila kollektsiooni välisnäitused, Margus Linnamäe ja Armin Kõomäe rahastatud kirjandustõlked, eratoetuse abil teoks saanud Peeter Vähi oratooriumi esitamine Shanghais, ERSO esinemised Gruusias ja Armeenias, kiitust väärib Meelis Kubitsa järjepidev kultuuridiplomaatia.
    Võib öelda, et me oleme laineharjal ja nüüd on otsustav hetk – kas liugleme koos selle harjaga edasi või laseme end taas rullida merepõhja lähedusse, kust väljapaistmise võimalused on minimaalsed. Arvestagem, et meiesuguseid on maailm täis, kõik nad otsivad tähelepanu ja armastust.
    Koostöö ja pikk perspektiiv
    Viimastel aastatel paljusid rahvusvahelisi kultuuriprojekte koordineerinud Jorma Sarv soovitab meil endilt küsida kaks küsimust.
    Esiteks: kui hästi suudame oma rahvusvahelistumiseks mõeldud ressurssi kasutada?
    Teiseks: kuidas oskame hinnata nende tegevuste laiemat mõju?
    Sarve enda vastus esimesele küsimusele on, et kaalukamate proovikividega oleme enam-vähem hakkama saanud, kuid kindlasti paraneks kogupilt oluliselt, kui oleksime ühise tulemuse nimel valmis rohkemaks koordinatsiooniks ning koostööks.
    Üks avaliku sektori rahastusega seotud küsimusi ongi pikemaajaliste koostöösuundade toetamine. Ega projektipõhiselt asjadega tegeldes jätkusuutlikkust ning pikka perspektiivi teki. Projektijuhi eesmärk on ühekordne ja lühikese ajaaknaga.
    Koordinatsioon peab seejuures omama reaalset mõjuvõimu. Nii nagu riigireformi töörühm räägib vajadusest kujundada riigi tegelik juhtimiskeskus peaministri võimkonda, kehtib sama ka kultuuri ekspordi puhul. Oluliste teemade riiklik koordinatsioon peab tulema ühest punktist ja olema efektiivne. EV100 ajal tekkinud koostööidud tuleb panna vilja kandma.
    Oleme viimasel ajal järjest häälekamalt rääkimas meie poliitilise eliidi juhtimiskvaliteedi nõrkusest. Selle üheks tulemuseks on ametnikeriigi tekkimine, sest tegelikke otsuseid ei tee mitte valitud poliitikud, vaid paari aastakümnega tõsiselt karastunud ja professionaliseerunud ametkond.
    Keskmine ametnik ei astu iial Carnegie Halli lavale. Küll aga tunneb ta end hästi misiganes konverentsil, oskab käituda pidulikul vastuvõtul ja arvab, et kõik maailma probleemid lahendatakse ÜROs, WTOs või muus bürokratsiseerunud OHOHOOs.
    Üks asi, mida ametnikeriigis ei aduta, on see, millise skaala järgi hinnata ühe või teise kultuurisündmuse mõju. Ja kuna hindamiskriteeriume ja nende erinevaid väljendumisviise rahvusvahelises nähtavuses ei osata aruandesse panna, siis pigem lükatakse need arutelud laualt maha ja kultuuriminister peab võitlema praegusegi napi kultuuri ekspordi raha eest. Meie riiki võiks juhtida ametnikud, keda ei peeta mitte takistuseks, vaid toeks.
    Võtame selle raha nüüd rahumeeli EASilt, sest siis toodaks ta meile lisaks kultuurirõõmule ka majandus- ja julgeolekutagatisi ning seda võiks seetõttu kulutada palju kergema südamega, kui kaheldava väärtusega aktsioonile saada ÜRO julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks.

    Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.

  • Hetkel kuum
Täna lõpeb Infortari aktsiate märkimine
Eesti peaks USA valimiste pärast rohkem muret tundma
Lammuta või maha: Ossinovski uusarenduses tehti andestamatu viga
Raadiosaated
Ehitusettevõtete TOPi neljas: see on langus, mitte kriis
Seekordne "Äripäeva TOPi" saade on ehitusettevõtete TOPist. Stuudios on TOPis neljandaks tulnud Embach Ehituse juht Andres Salusaar ja KPMG audititeenuste juht Indrek Alliksaar.
Seekordne "Äripäeva TOPi" saade on ehitusettevõtete TOPist. Stuudios on TOPis neljandaks tulnud Embach Ehituse juht Andres Salusaar ja KPMG audititeenuste juht Indrek Alliksaar.
Kõik raadiosaated
Arvamus
Martin Mark: Eesti uus visioon peab olema õigesti fokuseeritud
Tihtilugu kipume keskenduma probleemidele, mis saadavad meid igal pool. Neisse liialt kinni jäädes võib ununeda suur pilt ja sündida kasvu pidurdavad otsused, kirjutab If Kindlustuse Balti erakliendiüksuse juht Martin Mark.
Tihtilugu kipume keskenduma probleemidele, mis saadavad meid igal pool. Neisse liialt kinni jäädes võib ununeda suur pilt ja sündida kasvu pidurdavad otsused, kirjutab If Kindlustuse Balti erakliendiüksuse juht Martin Mark.
Kõik arvamuslood

TOP 100

Eesti kõige edukamad ettevõtted

Saaremaa edukaima firma juht: „Ütlesite, et mu hääl kõlab tüdinult. See tuleb sellest, et …“ Edetabelis 135 ettevõtet
1
Eesti GaasMargus Kaasik
juhatuse esimees
2
Admiral MarketsSergei Bogatenkov
tegevjuht
3
UtilitasPriit Koit
kontserni juht
Vaata kogu nimekirja

20 aastat investeerimiskogemust portfellihalduses

Olulisemad lood

Investor
Järgmine nädal algab Läti pensionihaldur INDEXO aktsiate märkimine
INDEXO aktsiate märkimine algab 11. detsembril, ühe aktsia hind on 12 eurot, teatas ettevõte börsile. Uue pangaprojekti kallal töötanud pensionifondivalitseja IPAS “Indexo” sai 6. detsembril Läti Panga poolt uue aktsiaemissiooni prospektile heakskiidu.
INDEXO aktsiate märkimine algab 11. detsembril, ühe aktsia hind on 12 eurot, teatas ettevõte börsile. Uue pangaprojekti kallal töötanud pensionifondivalitseja IPAS “Indexo” sai 6. detsembril Läti Panga poolt uue aktsiaemissiooni prospektile heakskiidu.
Kõik investeerimisteemad
Articles republished from the Financial Times
Ukraina oligarhide elu läheb aina kibedamaks
Seisakuriik: Suurbritannia on rahast lage
Kõik Financial Timesi artiklid
Reaalajas börsiinfo
  • HETKEL EETRIS:
Kuula otse
Väikeettevõtlus
VIDEO: kuidas karjääri tipus olles uuesti nullist alustada
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
KÕIK VÄIKEETTEVÕTLUSE ARTIKLID
Videod
Kuidas tipus lõpetada?
Sure nulliga. Kuidas võtta enda rahast ja elust viimast?
Kõik videod
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
VIDEO: kuidas karjääri tipus olles uuesti nullist alustada
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Kõik gasellide lood
Juhtimine
Äkki tagandatud börsifirma juht: sisulise koostööni me ei jõudnudki
Balti lisanimekirjas noteeritud puitkiudplaaditootjas Nordic Fibreboardis vaid loetud päevad ametis olnud ja seejärel tagandatud tegevjuht Aigar Kallas nentis, et oleks ettevõttelt oodanud selgemat rollide jaotust.
Balti lisanimekirjas noteeritud puitkiudplaaditootjas Nordic Fibreboardis vaid loetud päevad ametis olnud ja seejärel tagandatud tegevjuht Aigar Kallas nentis, et oleks ettevõttelt oodanud selgemat rollide jaotust.
Kõik juhtimise artiklid
Rohepööre
Suurfirmade tippjuhid jätkusuutlikkusest: iPhone’i äraviskamine pole lahendus, pikaajaline strateegia on
IPhone’i prügikasti viskamine ja kartulikrõpsudest loobumine pole kliimaprobleemi pikaajaline lahendus, vaid ettevõtted peavad tegema iga toote ja teenuse puhul samm-sammult jätkusuutlikumaid otsuseid, rääkisid välismaiste firmade tippjuhid Tasakaalus majanduse foorumil “Elevant toas”.
IPhone’i prügikasti viskamine ja kartulikrõpsudest loobumine pole kliimaprobleemi pikaajaline lahendus, vaid ettevõtted peavad tegema iga toote ja teenuse puhul samm-sammult jätkusuutlikumaid otsuseid, rääkisid välismaiste firmade tippjuhid Tasakaalus majanduse foorumil “Elevant toas”.
Kõik Rohepöörde artiklid
Autod
Osta "katkine" aken: Tesla teeb kunagise fopaa rahaks
Tesla müüb 55 dollari eest Cybertrucki aknakleepsu, mis jätab mulje, nagu oleks neljarattalise aken katki, vahendab CNN.
Tesla müüb 55 dollari eest Cybertrucki aknakleepsu, mis jätab mulje, nagu oleks neljarattalise aken katki, vahendab CNN.
KÕIK AUTOTEEMAD
Suur lugu
Särav saatejuht kindlustab tagalat investeeringutega "Olen teinud ka palju vigu"
Reportaaž Narva piiripunktist: tuhat soomlast saja illegaalse immigrandi asemel
Auto|Piloot. Nelja erinevas kastmes Lamborghiniga Itaalia teedel – jää hüvasti, mootorite Heino Eller Eksklusiiv!
Kõik suured lood
Sisuturundus
Sisuturundus
Kõik artiklid
Taani pensionifond loobub Rootsis konflikti läinud Tesla aktsiatest
Taani pensionifond Pensiondanmark teatas, et müüb oma Tesla aktsiaid seoses autotootja konfliktiga Rootsis.
Taani pensionifond Pensiondanmark teatas, et müüb oma Tesla aktsiaid seoses autotootja konfliktiga Rootsis.
Kõik Äripäeva artiklid
IIZI Kindlustusmaakler AS – professionaalne kindlustuspartner
Kõik kategooria artiklid
Sisustaja
Kõik kategooria artiklid
Üritused
Üritused
Koolitused
Koolitused
Kõik artiklid
Kõik Äripäeva artiklid
Raadiosaated
Dubais tegutsev kodumaine burgerifirma aitas kliimakonverentsil uksi avada
Energiasalv, kes otsib Dubais toimuval kliimakonverentsil oma energiasalvestuse projektidele nii investoreid kui tellijaid, on kontaktide loomisel kasu lõiganud ka Dubais tegutsevast Eesti ettevõttest, selgub saatest „Energiatund“.
Energiasalv, kes otsib Dubais toimuval kliimakonverentsil oma energiasalvestuse projektidele nii investoreid kui tellijaid, on kontaktide loomisel kasu lõiganud ka Dubais tegutsevast Eesti ettevõttest, selgub saatest „Energiatund“.
Kõik raadiosaated
Sisuturundus
Sisuturundus
Küberturvalisus
Kõik kategooria artiklid
Äripäeva TOPid
Kõik TOPid
Kõik artiklid
Infortar arendab partneritega täielikult Eesti päritolu rohegaasi tootmist
Käesoleval aastal toodetakse Eestis kokku ligi 250 gigavatt-tundi rohegaasi, mis moodustab tarbitavast maagaasist ligi 7 protsenti. Kümnendi lõpuks võiks see aga neljakordistuda, rääkisid Äripäeva raadio saates Eesti Biogaasi juht Kristjan Stroom ja Infortari arendusdirektor Imre Mürk.
Käesoleval aastal toodetakse Eestis kokku ligi 250 gigavatt-tundi rohegaasi, mis moodustab tarbitavast maagaasist ligi 7 protsenti. Kümnendi lõpuks võiks see aga neljakordistuda, rääkisid Äripäeva raadio saates Eesti Biogaasi juht Kristjan Stroom ja Infortari arendusdirektor Imre Mürk.
Kõik Äripäeva artiklid

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.