Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Teeehitus vajab 10 aasta pikkust plaani

    Transporditaristut ei tohi arendada teehoiutööde eelarve arvel. Esikohale tuleb seada strateegia, mille kohaselt 2025. aastal põhimaanteedel laupkokkupõrkeid enam ei näe, kirjutab Eesti 200 varivalitsuse liige taristu valdkonnas Meelis Niinepuu.

    Meelis NiinepuuFoto: Erakogu
    2002. aastal jäi toonane Tartu linnapea meelde mehena, kes seisis vastu riigi plaanile tõmmata Tallinna–Tartu maantee ehitamine koomale. Aastal 2005 ütles sama inimene, et neljarajalist maanteed pole vaja. Polevat piisavalt andmeid ja liiklustihedus olevat liiga väike. Sellest ajast pärineb riigi traditsioon ehitada suuri taristuobjekte väikeste seibidena. Samal põhimõttel ehitati Nõukogude Eestis eramaja. Aastal üks punased tellised, aastal kolm natuke valgeid, viiendal aastal aknad, üheksandal teise korruse krohv jne. Võrdlus on mõistagi kohatu, sest majaehitus ei lõppenud reeglina kellegi surmaga. Põhimaanteede väljaehitamata jätmine aga tapab igal aastal kümneid inimesi.
    Pettumus on olnud ka riigi teehoiupoliitika. Kokkuvõttes vaevab transporditaristu arengut sama haigus, mis kogu meie poliitilist planeerimisprotsessi. See on krooniline pika vaate puudus. Pärast rahastamise lahtisidumist kütuseaktsiisist on riigiteede hoiu rahastamise planeerimisprotsess faktiliselt eelarveaasta keskne. Võrreldes kütuseaktsiisi laekumisega näeme teehoiu finantseerimises vähem raha. Teede Tehnokeskus OÜ analüüsis on riigiteede akumuleerunud remondivõlga hinnatud juba kogusummas ligi 840 miljonit eurot. See summa suureneb mühinal.
    Valimistsükli pikkune vaade
    Pika vaate puudus valitseb ka suurte maanteeobjektide planeerimises. Kui arenenud riigid vaatavad selliste objektide planeerimisel vähemalt kahe valimistsükli kaugusele, siis Eesti traditsiooniliselt nelja aasta kaugusele. Sellisesse ühe valimistsükli põhisesse vaatesse on sisse programmeeritud poliitiline kiusatus teha valik olemasoleva teedevõrgu säilitamise ja pikaajaliste investeeringute vahel. Mõlemad valikud on Eesti inimeste jaoks halvad.
    Hukkunutega liiklusõnnetustest toimub valdav osa just riigiteedel. 2017. aastal oli see 73% õnnetustest. Liiklussagedusest tulenevalt oli õnnetusi kõige rohkem Harjumaal, Tartumaal, Ida-Virumaal ja Pärnumaal. Tähelepanelik poliitikavaatleja on märganud, et nende teede väljaehitamist on vahelduva eduga lubanud enne valimisi kõik poliitilised jõud. Taristu väljaehitamise tempo on olnud pettumus kõigile. Väikesele ambitsioonile on teiste hulgas viidanud ka kaubandus- ja tööstuskoda, kelle hinnangul peaks ambitsioon olema oluliselt suurem, hõlmama kogu Tallinna–Tartu, Tallinna–Narva ja Tallinna–Pärnu–Ikla maantee arendamist.
    Kütuseaktsiis taas teedesse
    Sarnaselt teaduse ja hariduse rahastamisele taotleb Eesti 200 ka taristu jaoks rahvuslikku kokkulepet, mida toetaks vähemalt kümne aasta pikkune investeeringute ja teehoiu programm. Selle raames tuleb teehoid uuesti siduda kütuseaktsiisiga. Ja seda vähemalt järgnevaks kümneks aastaks koos sama pika teehoiu kavaga. Põhimaanteede väljaehitamisel tuleb väljuda reformierakondlikust dogmast, et põhimaanteede väljaehitamise indikaator ei ole mitte inimelu, vaid on liiklustihedus ja dogma, et laen on saatanast.
    Eesti 200 eesmärk on jõuda 2025. aastaks eesmärgini null laupkokkupõrget riigi põhimaanteedel. See on riigi põhimaanteede väljaehitamise peamine indikaator ja rahvusliku taristu väljaehitamise kokkuleppe nurgakivi.
    Lisaks liiklusohutusele peab kokkulepe puudutama pudelikaelu, mis mõjutavad negatiivselt Eesti majandust. Siia hulka kuuluvad näiteks koostööprojektid omavalitsustega, näiteks Viimsi ja Tallinna ning Rae valla ja Tallinna vahelise trammiteede väljaehitamisel. Praegu istuvad nende piirkondade tööealised inimesed hommiku- ja õhtutundidel ummikutes tuhandeid tagumikutunde raisatud aega. Kuna Harjumaa on Eesti majanduse mootor, on sellised investeeringud riigi kaasabil igati õigustatud. Viimsi ja Rae vallal ei ole suutlikkust nii mastaapseid projekte ilma riigi osaluseta lahendada.
    Projektide planeerimisprotsessiga tuleb kiirustada, kui soovida kaasata Euroopa Liidu vahendeid. Järgmistel perioodidel kuivavad need võimalused kokku. Samuti hõlmab Eesti 200 rahvuslik taristuprogramm siseriiklike raudteeühenduste edasiarendamist ja ühenduste kaasajastamist meie naabritega.
    Riiklikud võlakirjad
    Kuidas seda kõike finantseerida? Kui teehoiu rahastamine oleks jätkuvalt seotud kütuseaktsiisi laekumisega, oleks riigiteede teehoiu rahastus praegusest 100 miljonit eurot suurem. Seega tuleb teehoiu finantseerimisel alustada siit ja leppida kokku, et selline lähenemine on järgnevaks kümneks aastaks lukus. Taristu finantseerimisel olemasolevast kindlasti ei piisa. Siin tuleb vaadata kas riiklike võlakirjade poole, kus muuhulgas ka Eesti inimesed saavad investeerida oma raha turvaliselt Eesti transpordiühendustesse.
    Teine variant on vaadata laenuraha poole, mis praegu on odav. Juunis 2009 oli Leedu riigi võlakirja tootlus investori jaoks 9,375%. Keeruliste aegadega võrreldes saaks Eesti riik laenu 6–7 korda odavamalt. Võib olla täiesti kindel, et lähemal ajal mingi kriis Euroopas tekib. Me praegu ei tea veel, kust see kriis tuleb, aga kindlasti jõuab see ka meieni ja riikliku pika perspektiivi seisukohalt oleks praegu mõttekas meile kindlustada ligipääs odava hinnaga rahale.
    Investeeringuid riiklikult tähtsasse taristusse saab ajastada perioodidesse, kus maailma majanduse käsi käib halvemini kui praegu. Sellest siiski olulisem on see, et 2025. aastal me enam laupkokkupõrkeid riigi põhimaanteedel ei näe. Sellise rahvusliku kokkuleppe realiseerimiseks võetud laen ei ole saatanast.
  • Hetkel kuum
Eksperdid: ettevõtjal on lihtsam kaitsta vilepuhujaid laiemalt, kui seadus nõuab
Eesti võttis vilepuhuja kaitse seaduse vastu sedavõrd kitsa kohaldamisalaga, et ettevõtjatel on lihtsam võimaldada probleemidest teavitamist laiemalt, kui neilt nõutakse, ning näidata seeläbi üles kõrgendatud ühiskondlikku vastutust, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson ning sama büroo jurist Karl Oskar Pungas.
Eesti võttis vilepuhuja kaitse seaduse vastu sedavõrd kitsa kohaldamisalaga, et ettevõtjatel on lihtsam võimaldada probleemidest teavitamist laiemalt, kui neilt nõutakse, ning näidata seeläbi üles kõrgendatud ühiskondlikku vastutust, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson ning sama büroo jurist Karl Oskar Pungas.
Nädal Balti börsil lõppes positiivse noodiga
Balti börsi koondindeks Baltic Benchmark edenes täna 0,26%. Tõusid nii Tallinna kui ka Vilniuse börsid, Riia oli languses.
Balti börsi koondindeks Baltic Benchmark edenes täna 0,26%. Tõusid nii Tallinna kui ka Vilniuse börsid, Riia oli languses.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Konkurentsiameti juht kaotas ametnike 13nda palga: mulle ei mahtunud see pähe
Kui Evelin Pärn-Lee oli konkurentsiametit juhtima asunud ja luges esimest korda ameti tulemustasude reeglistikku, oli tema kui jurist üllatunud.
Kui Evelin Pärn-Lee oli konkurentsiametit juhtima asunud ja luges esimest korda ameti tulemustasude reeglistikku, oli tema kui jurist üllatunud.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Raadiohitid: kinnisvara hind jõuab aastaga tippu
Kinnisvara hinnad tõusevad peagi vanade tippude juurde, rääkis Liveni tegevjuht Andero Laur nädala kuulatuimas saates “Investor Toomase tund”.
Kinnisvara hinnad tõusevad peagi vanade tippude juurde, rääkis Liveni tegevjuht Andero Laur nädala kuulatuimas saates “Investor Toomase tund”.
Euroopa tarbijaühendused esitasid Temu peale ühiskaebuse
Euroopa tarbijaühenduste hinnangul pole Hiina odavkaubandusplatvorm Temu pakkunud klientidele seaduses nõutavas ulatuses tarbijakaitset ja kasutab keelatud manipuleerivaid kauplemisviise.
Euroopa tarbijaühenduste hinnangul pole Hiina odavkaubandusplatvorm Temu pakkunud klientidele seaduses nõutavas ulatuses tarbijakaitset ja kasutab keelatud manipuleerivaid kauplemisviise.