Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti vajab tänapäevast konverentsikeskust

    Uus ja tänapäevane konverentsikeskus Tallinna lennujaama naabruses annab uue tõuke turismi arenguks ning on väärikas viis tähistada Eesti Vabariigi 105. juubelit, kirjutab Toomas Peterson Eduka Eesti konkursile esitatud arvamusloos.

    Toomas PetersonFoto: Erakogu
    Oleme siinmail kulgenud riigina üle 100 aasta. Saja aasta jooksul oleme püstitanud eesmärke, häid ja halbu, õnnestunud ja mitteõnnestunuid. Tuntavalt on nüüd vajadus uute realistlike eesmärkide seadmise järgi. Miks mitte võtta uueks tähiseks vabariigi 105. sünnipäev? Monumentide ja mälestusmärkide püstitamise kõrval võiks rajada midagi sellist, mis loob eeldused siinmail majanduskasvuks, eelkõige muidugi kogu kogukonna jõukuse kasvuks.
    Keskus teede ristil
    Üks võimalus ongi kaasaegse, ligi 25 miljonit eurot maksva konverentsikeskuse rajamine Tallinna lennujaama lähistele, sinna, kus ristuvad inimeste liikumisteed – maanteed, raudteed, õhuteed, kus liikleb tramm. Uues konverentsikeskuses saab korraldada ülemaailmseid kokkusaamisi, messe, spordiüritusi.
    Konverentsikeskus suurendab jõukamate turistide arvu, loob eeldusi uute lennuliinide avamiseks, täidab meie hotellide kohti. Uus konverentsikeskus ei pea olema arhitektuuriliselt mingi hall ega tuim kast, vaid ta peab kujunema tuntavaks maamärgiks Tallinna lennujaama saabujatele ja sealt lahkuvatele reisijatele.
    Kui peame vajalikuks kahaneva elanikkonna juures jätkusuutlikku majanduskasvu ja tingimuste loomist ettevõtluse arendamiseks ning tõeliselt toimivat regionaalpoliitikat, tuleb luua sünergiline ja logistiliselt koostoimiv teedevõrk. Selle osadeks on kaherajalised maanteed Tallinnast Tartusse, Pärnu, Narva, Rail Baltic, teised raudteed ja muidugi tunneliühendused Helsingi ja Tallinna ning Muhu ja mandri vahel. Helsingi ja Tallinna vahelise tunneli ja Rail Balticu ühendamisega leiame endid meie jaoks suure kaubatee äärest. Ajaloost teame, et rikastusid just kogukonnad, mis asetsesid suurte kaubateede ääres.
    Teede ühenduslüliks Tallinna lennujaama juures saabki konverentsikeskus. Aga milleks meile ligikaudu 25 miljonit eurot maksev keskus? Peamiselt selleks, et tagada meie jätkuv majanduskasv, et suurendada viimasel ajal aeglustunud turistide arvu arvu. Arenenud turumajanduse riikides on suurte konverentsikeskuste loomine on olnud loomulik ja tasuv ühiskonna arendamise ja korraldamise viis.
    Raha riigivõlakirjadest
    Loomulikult kerkib kohe küsimus – kuidas konverentsikeskuse ehitamist finantseerida? Peamiseks allikaks võiks olla riigivõlakirjade emiteerimine suunatult just meie siinsetele elanikele. Meil kõigil on võimalus oma pangaarvetel nullintressiga seisvat vaba raha intressitootlusega ringlusse lasta. Seejuures mitte kuhugi ebamäärasesse pensionifondi, vaid reaalselt kasutatavasse ja hea tootlusega objekti.
    Ja teiseks, ehitame keskuse avaliku ja erasektori koostööprojekti (PPP) raames, andes sellega tööd meie inimestele ja firmadele. Viimasel ajal on palju arutatud Tallinna Linnahalli rekonstrueerimise ja funktsioonidega täitmise üle. Arvestades investeeringute suurt mahtu, pikka ajafaktorit, muinsuskaitselisi nõudmisi ja logistilist asukohta, on ilmselt otstarbekam sinna teha hoopiski Ooperimaja. Miks mitte valmis jõuda sellega vabariigi 110. aastapäevaks.
    Eelnevate ettepanekute kokkuvõttes saamegi Eestile kaks arhitektuuriliselt veetlevat maamärki, konverentsikeskuse vabariigi 105. ja Ooperimaja 110. aastapäevaks.
    Edukas Eesti on Advokaadibüroo Cobalt, Eesti Gaasi, Harju Elektri, Silberauto, Tallinna Kaubamaja ja Äripäeva arvamuskonkurss. Ootame konkursile Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.
  • Hetkel kuum
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Jeen saavutas 34 aasta madalaima taseme, analüütikud ootavad valitsuse sekkumist
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Kohus nõuab ettevõtjalt äritüli keskel sadu tuhandeid eurosid
Ärimees Priit Kotkase ettevõtetel tuleb kohtuotsusega maksta pea 200 000 eurot ettevõttele, kus ta on teiste omanikega aastaid tülitsenud.
Ärimees Priit Kotkase ettevõtetel tuleb kohtuotsusega maksta pea 200 000 eurot ettevõttele, kus ta on teiste omanikega aastaid tülitsenud.