Meediavaidlused võivad saada uue praktika
Anastassia Kovalenko magistritöö kaasus võib muuta riigikohtu senist praktikat meediavaidlustes, kirjutab vandeadvokaat Diana Minumets.
Möödunud aastal sai avalikkus meedia vahendusel aktiivselt kaasa elada poliitik Anastassia Kovalenko ja BLRT vahelisele kohtuvaidlusele, milles viimane nõuab Kovalenkolt tema magistritöös avaldatud valeväidete ümberlükkamist. Tulise kohtusaaga võitude ja kaotuste kajastamise varju on jäänud aga asjaolu, et vastava kaasuse tulem võib kaasa tuua olulise paradigma muutuse meediavaidlustes.
Nimelt on riigikohus oma varasemas praktikas loonud reegli, mille kohaselt saab meediaväljaandele andmeid edastanud isikult nõuda meedias ilmunud valeandmete ümberlükkamist vaid konkreetse meediaväljaande, kuid mitte avalikkuse ees. See tähendab, et kui isik esineb televisioonis, raadios või annab ajalehe intervjuu, siis saab valeandmete allikalt nõuda üksnes seda, et too saadaks meediaväljaandele teate, milles vastavad andmed ümber lükkab. Kirjeldatud lähenemine tähendas praktikas seda, et kannatanu pidi avalikkuse ees n-ö oma nime puhtakspesemiseks alati hagema ka meediaväljaannet, olgugi et isiklikus plaanis kannatanul sellist soovi tihti polnud, kuna väljaanne üksnes vahendas allika sõnu.
Esimest korda riigikohtu menetluses
Tallinna ringkonnakohus otsustas aga oma mullu oktoobris tehtud otsuses, et Kovalenkolt võib nõuda tema magistritöös avaldatud valeväidete ümberlükkamist ka erinevates meediaväljaannetes, kus vastavad väited ilmusid.
Ringkonnakohtu hinnangul ei taga senine käsitlus kannatanu õiguste efektiivset kaitset, kuna sunnib kannatanut pöörduma alati koheselt kohtusse ka kõigi meediaväljandjate vastu, kes valeväited avaldasid. Siiski, kavalus ei maga ning riigikohtu palge ette on ka varem toodud lahendeid, mis ühel või teisel viisil algallikat ka avalikkuse ees vabandama on sundinud. Samas varem ei ole kõrgeim kohus seda küsimust analüüsida võtnud. Tänavu 15. jaanuaril tehtud määruses otsustas aga riigikohus, et võtab Kovalenko kassatsioonkaebuse menetlusse ning asub hindama ringkonnakohtu otsuse seaduslikkust.
Seega saab peagi näha, kas ringkonnakohtu uuenduslik käsitlus päädib mahasurutud ülestõusukatsega või on riigikohus valmis oma seniseid seisukohti revideerima. Arvestades, et ringkonnakohtu käsitlus muudab kannatanu õiguste kaitsmise efektiivsemaks ning vähendab ajakirjandusväljaannete kohtukoormust, oleks uue suuna toomine meediavaidlustesse igati tervitatav.