23 märts 2019

Valitsus loogu riigimajadesse 2000 erasektori töökohta

Paradoksaalsel kombel on valitsusel lihtsam tuua maakonnakeskuste riigimajadesse 2000 erasektori töökohta kui 1000 avaliku sektori töökohta, kirjutab start-up-kiirendi Alpine House eestvedaja Kalev Kaarna arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

Kalev Kaarna  Foto: erakogu

2017. aastal avalikkuse tähelepanu köitnud plaani järgi soovis tollane valitsus tuua pealinnast maakonnakeskustesse 1000 riigiasutuste töökohta. Nüüdseks on selgunud, et riigil polegi võimalik enda käsutuses olevaid töökohti nii vabalt liigutada, kui arvati. Samas on maapiirkondade elanike vähenemise probleem endiselt tõsine, sest näiteks Võru maakonnas on 20 aasta pärast 30% vähem elanikke.

Kui 1000 riigi töökohta ei saa maakonnakeskuste riigimajadesse tuua, siis peaks valitsus seadma eesmärgiks viia riigimajadesse 2000 töökohta, mida neil ei ole. Kuidas saab valitsus viia riigimajadesse töökohti, mida neil ei ole?

Tegelikult saaks seda teha üsna lihtsalt. Riigihalduse minister ja ettevõtluse minister peaksid helistama Joanna-Maria Helinurmele. Tegemist on Eesti soost noore eduka New Yorkis elava arhitektiga, kes on projekteerinud ja teostanud liitreaalsuse lahendusega ruume. Ehk siis ruumid, kus kuvatakse digilahenduste abil päris ruumi asju, mida seal ei ole. Liitreaalsuse prillide või mobiiltelefoni või tahvelarvuti abil saab näiteks ruumi seinal näha neid virtuaalseid post-it-märkmeid, mida sina sinna jätsid. Keegi teine neid ei näeks.

Joanna-Maria Helinurme otsib võimalust rakendada liitreaalsuse lahendusi töökeskkonnas ning muuta füüsiline töökeskkond mõnusamaks, segades läbi sinu päris kogemusi digitaalsete kogemustega. Et ruum muutuks vastavalt sinu meeleolule või tööülesandele. Tundub ulme, kuid tänane tehnoloogia võimaldab paljutki sellest ulmest juba teostada.

Mõelge, kui Eesti otsustaks, et kõikidesse Tallinnast ja Tartust kaugemal asuvatesse maakonnakeskustesse luuakse liitreaalsuse võimalustega 160 töökohta. Siis oleksime kohe number 1 töökeskkond maailmas vabakutselistele disaineritele, arhitektidele, inseneridele ja tarkvara arendajatele, kes saavad oma tööd teha ükskõik millises riigis. Selliseid spetsialiste on maailmas hinnanguliselt 350 miljonit. Uuringud näitavad, et sellised mööda maailma ringi rändavad spetsialistid teenivad ligi kahekordset Eesti keskmist palka.

Tuues 350 miljoni spetsialisti hulgast 2000 kahekordset Eesti keskmist palka teenivat spetsialisti maakonnakeskustesse, tooksime Põlvasse, Kuressaarde või Jõhvi täiesti uue hingamise. Isegi kui ka täituvus oleks keskmiselt 100 spetsialisti, siis kahekordse keskmise palgaga inimesed tõmbaksid käima kohviku- ja sündmuskultuuri ning looksid eelduse teistsuguste valdkondade ettevõtete loomiseks maakonnakeskustesse.

Praegu on statistika järgi ja ettevõtluskoolitustel osalejate ideede puhul enamik maakondades loodavaid ettevõtteid suunatud kohaliku nõudluse rahuldamisele lihtsate teenuste järele. See hoiab küll maakondades elu käimas, aga ei aita kaasa elukeskkonna ja jõukuse arengule. Teiste riikide kogemus ja maailmavaade looks eeldused uutele mõtetele ja uutele ekspordile suunatud start-up´idele.

Kes küll tahaks Eestisse tulla?

Kes tahaks vahetada San Francisco või Londoni Rakvere või Paide vastu? Kas moodsa maailma spetsialistid ei ihka mitte suurlinna melu? Mitte kõik.

Kas sa teadsid, et Eesti ülikoolides õpib rohkem soomlasi kui Soomes õpib eestlasi? Kas sa teadsid, et Võrust 10 kilomeetri kaugusel metsa sees ja õue peal asuva kuivkäimlaga saunamaja on hollandlastele ja venelastele välja üüritud ka jaanuaris ning veebruaris? Kas teadsid, et Singapuris saab vaikust ainult siis, kui kõrvaklapid pähe paned?

Maailmas on trendiks muutumas linnadest ära tööle minek, sest rahulikum keskkond aitab paremini keskenduda. Väiksemates asulates ei ole õhusaastet ja müra, mis matab suurlinnu. 350 miljoni diginomaadi hulgas on piisavalt neid, kelle jaoks on Eesti kaamos ja rahulikkus eksootika.

Riigimajadesse liitreaalsusega töökeskkondade loomisel saaks riigihalduse minister ka ette näidata, kuidas peaks tegema innovaatilist riigihanget, mille tulemus aitaks riiki raha sisse tuua. Lisakasuks oleks, et riigimaju haldav Riigi Kinnisvara AS saaks muutuda riigi kulude kasvatajast riiki raha sissetoojaks.

Edukas Eesti on Advokaadibüroo Cobalt, Eesti Gaasi, Harju Elektri, Silberauto, Tallinna Kaubamaja ja Äripäeva arvamuskonkurss.

Hetkel kuum