Neeme Korv • 25. märts 2019 kell 10:28

Taganeda pole kuhugi – selja taga on Tallinn

Koalitsioonikõneluste reaalpoliitika hõlmab Keskerakonna puhul ka (ainu)võimu säilitamist Tallinnas. See üllatavalt vähe tähelepanu pälvinud aspekt mõjutab kindlasti, võimalik, et määrava tegurina, erakonna vene tiiva suhtumist koostöösse EKREga, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.

Ãripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.   Foto: Liis Treimann

1990. aastatel juhtus korduvalt, et muutuv võim Toompeal mõjutas ka võimusuhteid all-linnas ja vastupidi. Sellist seost pole ammu olnud. Nullindatel võttis Keskerakond suuresti vene valijaskonna toel ainuvõimu ja kaitses, ehkki napilt, oma positsioone viimati 2017. aasta kohalikel valimistel.

Keskerakonnal on Tallinna volikogus terve rida vähemalt eestikeelses avalikus ruumis vähetuntud venelastest saadikuid. Kui nende seas tekiks EKREga seoses rahulolematus, peaks Keskerakond hakkama Tallinnas võimu jagama. Ajaloos on midagi sarnast olnud. 2002. aastal saavutas Keskerakond kohalikel valimistel küll napi enamuse, kuid kaotas selle pärast sisetüli ehk nn sotsiaalliberaalide lahkumist.

Eespool mainitud volinike suhtumise kujundavad liidrid eesotsas häältemagneti Mihhail Kõlvartiga. Teisalt mõistavad nad ka ise, et praeguses olukorras tuleb EKREt valitsuses lihtsalt taluda, öelgu nad mida tahes. Keskerakonna toidu- ja teabeahelad ning Edgar Savisaare nimelised munitsipaalettevõtmised Tallinnas on pikkade aastate jooksul sügavalt maasse kaevatud. Nende kokkuvarisemise tagajärjel kaoks hulk parteilisi töökohti, tekkiv lööklaine nõrgendaks Keskerakonda nii mõjukuselt kui ka rahaliselt.

Hetkel kuum