Laupäeval avaldatud koalitsioonilepe näitab, et teise samba vabatahtlikuks muutmisega tapetakse kolm kärbest ühe hoobiga – täidetakse nii Isamaa kui Keskerakonna valimislubadused ning süstitakse riigikukrusse parimal juhul miljard eurot.
Kui rahandusministeerium teatas, et järgneval neljal aastal tuleb kärpida mitusada miljonit aastas, siis pensioni teise samba reform võib päästa koalitsioonis nii mõndagi.
Kui arvestada, et teine sammas muudetakse vabatahtlikuks ning kui kõik teise sambasse panustanud inimesed otsustaksid kogunenud neli miljardit eurot välja võtta, laekuks tulumaksuna riigikassasse 800 miljonit eurot. Sellisel äärmuslikul juhul pääseks tarbimisse korraga 3,2 miljardit eurot, kust saaks omakorda koguda lisamaksutulu inimeste kulutuste pealt. Siin on muidugi kaks konksu.
Esiteks, aeg näitab, kui palju inimesi soovib reaalselt jätkata teise pensionisambaga, kui paljud soovivad ise investeerida pensioniraha oma investeerimiskonto alt ning kui palju inimesi tahab kohe raha kätte saada ja sellega maksta riigikassase tulumaksu.
Teiseks, koalitsioonileppes on märgitud, et raha makstakse välja kahe aasta jooksul pärast avalduse tegemist – seega ajaraam on kergelt volatiilne. Ja muidugi, esmalt peaks leppes mainitud muutuma seaduseks – koalitsiooni eesmärgiks on järgmise aasta alguseks võtta vastavad seadusemuudatused vastu.
Keskerakond saab pensionitõusuks raha juurde
Mida rohkem inimesi väljub teisest sambast, seda rohkem lisaraha saab ka Keskerakond oma valimislubaduse täitmiseks – tõsta erakorraliselt pensioni. Nimelt kui praegu tasutakse teise samba osalejate pealt 33% sotsiaalmaksu, millest liigub 13% ravikindlustusse ning 20% pensionikindlustusse, siis viimasest läheb viiendik nii-öelda kõrvale erakätesse pensionifondide haldurite kätte.
Kui aga teisest sambast liigub märkimisväärne arv inimesi välja, siis sedavõrd rohkem raha jääb riigil praegustele pensionäridele maksmiseks, mis võib lõpuks olla mitmesaja miljonine kate pensionite tõstmise jaoks. Tänavu ületavad küll juba niigi riikliku pensionikindlustuse kulud 150 miljoni euro võrra sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osast saadavaid tulusid.
Kolmas rahasüst käib vastutuult
Lisaks peaks valimislubaduste katteks aitama kaasa ühekordsed tulud riigiettevõtete erastamisest – lisaks Enefit Greeni erastamisele (kuni 49% ettevõttest) mainitakse Operaili osalist (samuti kuni 49%) ning Eesti Teede täielikku erastamist.
Samas toimib see kõik vastukarva kohaliku institutsionaalse investorilt raha kaasamisega – pensionifondidest tõotab kaduda suur hulk raha, seega peavad erastamised suuremal määral toetuma teistele kohalikele investoritele, sealhulgas tavainimestele ning välisinvestoritele. See kõik on siiski hetkel veel suuresti spekulatsioon ning elu näitab, mis praktika toob.
Seotud lood
Keskerakonna esimees Jüri Ratas tutvustas tänasel erakonna volikogule nädalaid kestnud kolaitsioonikõneluste tulemusi, kus on sees punkt, et inimestel on soovi korral võimalik teise samba pensioni süsteemist väljuda ning ka seni kogutud raha teatud tingimustel välja võtta, aga ka suund sellele, et tulumaksuvaba miinimumi suurus sõltuks laste arvust.
Keskerakonna, EKRE ja Isamaa on kokku leppinud, mida teha pensioni teise sambaga: teise sambasse võib raha koguda, aga võib ka sealt oma raha välja astuda, ühe variandina saab pensioniraha investeerimiskontol ise paigutada.
Rahandusministeerium ei rutta kinni võtma peaministri lubadusest teha veel tänavu negatiivne lisaeelarve, kuid järgmisel aastal tuleb enne valimislubaduste käikulaskmist kõigepealt eelarvet 100 miljoni euro võrra kärpida.
Melu teise pensionisamba kaitseks vaatab täiesti mööda sellest, kui regressiivse maksumeetmega on tegu ja et tegelikult käib “säästmine” juba aastakümneid praeguste pensionäride arvel.
Kestlikkusaruandlus puudutab üha rohkemaid ettevõtteid, sest lisaks suurusest tulenevale kohustusele tekib raporteerimise vajadus ka tarneahela kaudu.
Enimloetud
3
Omanik: “Ega see otsus kergelt ei tulnud.”
4
Lisatud Põlvamaa ettevõtete TOP
Viimased uudised
Firmat tahtis ära osta Hans H. Luik
Hetkel kuum
Omanik: “Ega see otsus kergelt ei tulnud.”
Tagasi Äripäeva esilehele