Raha valimislubaduste katteks ei ole

2020. aasta eelarvest tuleb kõigepealt maha tõmmata 100 miljonit eurot  Foto: Andras Kralla

Rahandusministeerium ei rutta kinni võtma peaministri lubadusest teha veel tänavu negatiivne lisaeelarve, kuid järgmisel aastal tuleb enne valimislubaduste käikulaskmist kõigepealt eelarvet 100 miljoni euro võrra kärpida.

"Sõnum on see, et valitsusel täiendavaid vahendeid lubaduste katteks (järgmisel aastal) ei ole. 2018. aasta oluliselt kehvem tulemus mõjutab järgmise aasta väljavaateid märkimisväärselt," ütles rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Sven Kirsipuu.

Täna avalikustatud majandusprognoosi järgi tuleks tänavuse aasta eelarvepositsiooni seaduse antud raamides püsimiseks parandada 0,1 protsendipunkti võrra. Selline 5 miljoni euro ringi ulatuv muutus jääb vea piiresse ning lihtsam oleks sügisprognoos ära oodata.

Peaminister Jüri Ratas ütles täna hommikul rahvusringhäälingule, et vajadusel on tema valmis kevadperioodil tegema negatiivset eelarvet. "Aga võib juhtuda nii, et kui prognoos on teada, siis neid muudatusi võib saada teha ka sügisel, kui nii või teisiti on selle aasta eelarve muudatus riigikogus," ütles ta.

Tuleval aastal see-eest tuleks eelarvet kärpida 100 miljoni euro võrra, 2021. aastal 300 miljoni euro võrra, 2022. aastal 450 miljoni euro võrra ja 2023. aastal ka kuskil 200 miljoni euro võrra. Seda juhul, kui kõik kärped oleksid ühekordsed kulude kokkutõmbamised või tulude leidmised. Kui kärpimine leiab aset struktuurselt, siis selle mõju mõistagi kandub aastast aastasse.

Kärpimise vajadus tekib eelarve seadusest. Pikema perioodi vältel peab eelarve olema struktuurselt tasakaalus, möödunud aastal oldi aga 1,4 protsendiga SKPst miinuses. Tänavu jääb struktuurne puudujääk 1 protsendi ringi, aga alates järgmisest eelarvest tuleb korrigeerima hakata.

CO2 kvoodid päästsid

Tegelikult oleks juba tänavu võinud tekkida samuti 100 miljoni euro suurune kärpimisvajadus, kui möödunud aastal poleks CO2-kvootide hind tõusnud seniolematult kõrgele. Pikas perspektiivis on ühe heitmekvoodi tonni hind olnud 5 eurot, aga eelmisel aastal kasvas see 20 euro juurde. Tõusu tagajärjel saadav raha arvestatakse aga alles tänavusse eelarvesse.

"Käesoleva aasta CO2-tulud suurenevad suurusjärgus 100 miljonit, selle võrra on eelarveseis parem. Kui seda ei oleks olnud, siis oleks juba käesoleval aastal eelarveseis olnud 100 miljonit eurot kehvem ja siis oleks tulnud see kohe leida," ütles Kirsipuu.

Arusaamatu muutus käibemaksu laekumises

Rahandusministeerium möönis, et möödunud aastal tekkinud eelarve puudujääk oli kõigile üllatuseks. Suviste andmete põhjal tehtud sügisene prognoos näitas kõigile oodatavat ülejääki, isegi sügisel ei olnud drastilisi muutusi laekumistes ja kuludes tekkinud, nii et paljud asutused panid oma eelarved kokku teadmisega, et seis on tegelikkusest parem.

Kuhu mullu raha jäi?

Dividendide laekumine vähenes 17 miljonit eurot

Investeeringud kasvasid 60 miljonit

Euroopa Liidu makse 14 miljonit

Vanemahüvitis 14 miljonit

Pensionid 10 miljonit

Versobanki hüvitamata jääk 8 miljonit

Töövõimetoetus 8 miljonit

Haigekassa eraldis kasvas 45 miljonit

Maksutulud laekusid eelarvesse 100,4 protsendi ulatuses

Üks muutus, mis toimus juba eelmise aasta keskel, oli käibemaksu laekumise kasvu järsk pidurdumine. "Esimesel poolaastal oli kasv 10 protsenti, aga see aeglustus vahetult pärast eelmise prognoosi avaldamist 5 protsendile. Siin on kaks kahtlusalust: kas inimesed hakkasid rohkem säästma, sest ka majandususalduse indeks on langenud, või teine võimalus on salaturg, et leiutati mingeid skeeme. Aga see on ainult spekulatsioon, kindlasti lähikuudel seda muutust monitoorime ja ka maksu- ja tolliamet teeb oma tööd. Alati on võimalik, ootused olidki liiga kõrged," ütles Kirsipuu.

Maksu- ja tolliamet samas varimajanduse kasvu tervikuna ei ole täheldanud. "Pigem hindame, et käibemaksu laekumise kasvu languse taga on vähenenud majandusaktiivsus," ütles ameti avalike suhete juht Rainer Laurits.

Laenu tuleb juba järgmisel aastal võtta

Riigi rahavoog on kõigil prognoosiga kaetud aastatel negatiivne ning seda rahastatakse esmalt reservidest. Eelarvepositsiooni parandamata jätmisel tekiks riigikassal laenuvajadus alates 2020. aastast.

"Reservide vähenemisel tuleb rahavoo katmiseks võtta laenu ja selle tulemusel hakkab võlakoormus protsendina SKPst tõusma alates 2021-2022 aastast. Jooksvalt tuleb rahavoogude katteks laenata ka varem, kuid parem on vaadata reservide ja võlakoormuse kasvu kokku. Igal aastal tehakse otsus laenude kohta eraldi ja seda me prognoosima ei hakka," ütles Kirsipuu.

Üks negatiivset rahavoogu süvendav faktor on järgmise aastal Euroopa Liidu tõukefondide mõju. Toetuste väljamaksmine on suuremas mahus kui Euroopa Liidust raha laekumine ning vahe katteks kasutatakse likviidsusreservi või kaasatakse lisavahendeid.

Nädala algul teataski ministeerium, et võtab kasutusele 215 miljonit eurot laenu Euroopa Investeerimispangalt (EIB), et kaasfinantseerida Euroopa Liidu toetusega teostatavaid projekte. "Seda laenu kasutatakse vastavalt vajadusele. Põhimõtteliselt oleks võinud selle ka reservist võtta ja jõuda niimoodi varem lubatud miinimumi piirini. Kui kasutatakse laene, siis lükkub edasi ka reservide vähenemise kuupäev," lisas Kirsipuu.

Samuti võttis rahandusminister hiljuti vastu otsuse, et riik võib väljastada üheaastaseid võlakirju. "Likviidsusreservil on kehtestatud omad reeglid, millist taset hoida ja on teatud kuud, kus joon kukub allapoole, sest me teeme mingid suured eurotoetuste eest tehtavad kulutused ära, raha saame tagantjärgi. Või kui me maksame inimestele tulumaksu tagasi, mis nad on rohkem maksnud, siis see koormus langeb ühte-kahte kuusse," selgitas minister Toomas Tõniste hiljutises intervjuus Äripäevale.

Piirikaubanduse kasvu ei prognoosita

Üks viimasel aastal kõige rohkem kõneainet pakkunud eelarve tuluallikate teema – aktsiiside laekumine ja piirikaubandus – rahandusministeeriumi hinnangul enam suuremat ei muutu. Alkoholi puhul jääb see eeldatavasti 26 protsendile, tõsi, erinevus on lahjal ja kangel alkoholil, esimene võib veel tõusta, aga kange alkoholi piirikaubandus väheneb.

See aga ei tähenda, et osa võimalikust maksurahast ei jää lõunapiiri taha. Prognoosi seletuskirja järgi on see tänavu 150 miljonit eurot: diislikütuse eest jääb saamata aktsiisi 35,5 miljonit eurot ja koos käibemaksuga tõuseb see 51,3 miljonile eurole. Alkoholi piirikaubanduse tulemusel jääb laekumata 70 miljonit eurot aktsiiside eest ja koos käibemaksuga tõuseb see 94,4 miljoni euroni.

Hetkel kuum