Jaga lugu:
Arvamused
Ainult tellijale

Süsinikdioksiid – nii sinu ettevõtte kui ka globaalse geopoliitika mõjutaja

Süsinikdioksiidi probleem võib äri ja kulude mõttes ettevõtetele tunduda murettekitav, kuid see ei pruugi nii olla, sest mõistlike roheliste investeeringutega saab hoopis saavutada konkurentsieelise, kirjutab SEB Panga ettevõtete panganduse juht Artjom Sokolov.

Artjom Sokolov.  Foto: Andres Haabu

Süsinikdioksiidi ehk CO2 probleem mõjutab globaalset majandust ja ettevõtlust üha rohkem. See on toonud meie kõnepruuki mõisted sellised nagu globaalne kliimalepe, üleilmne soojenemine, süsinikujalajälg, nullenergia hooned, zero-carbon-tootmine, tööstusharude CO2-intensiivsus või kas või elektriautod ja taastuvenergeetika.

Ostja mõttelaad on muutunud

Iga ettevõtte peamine algeesmärk on kasvatada omanikutulu. Seetõttu võivad mõnikord investeeringud uutesse keskkonnatehnoloogiatesse tunduda koormavad ja isegi kahjumlikud. Samas aga tunnetab targem ettevõtja, et tema toodetud kauba või teenuse lõpptarbija on lõpuks tavaline inimene meie seast, kes hääletab teadlikult või alateadlikult oma muutuva ostukäitumisega toodete ja teenuste poolt, mis lähevad talle korda ka keskkonnaalaselt. Sama kehtib investorite kohta, keda huvitavad üha rohkem investeerimisobjekti keskkonnasäästlikkus ja jätkusuutlikkus.

Mõtteviis on muutumas: 10–15 aasta eest ei räägitud negatiivselt diiselautodest või söepõhisest energeetikast. Taastuvenergia kasutamine ei olnud siis argument, kuid tänapäeval on see juba normiks saamas. Ja kas märk muutuvast tarbijahoiakust ja -teadlikkusest on ka fakt, et tõsiste motomeeste iidol Harley-Davidson tuli 2019. aasta alguses välja teatega, et juba suvest saab hakata tellima elektrimootoriga tsiklit?

Kliima soojenemine ja globaalsed migratsioonipinged

Miks peaksime meie siin Eestis pingutama, kui põhjamaal võib globaalne kliima soojenemine tunduda isegi positiivne: soojemad suved, madalamad küttearved ja pikem põllumajanduslik kasvuperiood. Kuid aasta tagasi tõi akadeemik Tarmo Soomere tööandjate keskliidu aastakonverentsil peetud ettekandes välja, et Cornelli ülikooli teadlaste sõnul toob kliima soojenemise jätkumine kaasa maailmamere veetaseme tõusu ja sunnib järgmise 50 aasta jooksul ümber asustama ligi kahte miljardit inimest, kes elavad maailmamere rannikul. Mõne teadusuuringute põhjal on ka Süüria põgenikelaine üks aluspõhjusi pikaajaline põud riigis, mis sundis maapiirikonna inimesi viimases hädas ümber asuma linnadesse. See omakorda tekitas sotsiaalseid pingeid, olles seega üheks sõja ja massiimmigratsiooni põhjuseks. Ehk me näeme juba praegu globaalse kliimasoojenemise negatiivseid mõjureid, mis kaaluvad üles meie soojad mõnusad suved.

Vajalikud piisavad muutused – ei piisa vaid säästupirni ostmisest

Olukorra lahendused on ühiskonna ees komplekssed: energiatootmise viimine võimalikult CO2-neutraalseks; (taastuv)energia salvestusvahendite edasiarendamine, et laiendada elektrienergia kasutust eri valdkondades, olemasolevate tööstuste CO2 jalajälje vähendamine, transpordisektori fossiilkütusest sõltuvuse vähendamine, kahe suurima CO2-intensiivse tööstuse – terase- ja tsemenditootmise – tehnoloogiate (mis moodustavad ligi 50% kogu tööstussektori CO2 väljalaskest) teadus-arendustegevus ja üleüldise tehnoloogilise arendustegevuse dramaatiline kiirendamine, et kümnendite pärast poleks liiga hilja. Ei ole ühte lihtsat nuppu või kraani, vaid terviklik sammude pakett, mis saab toimuda vaid riiklike struktuuride, erasektori ja teadusmaailma koostöös.

Muudatuste elluviimisele saab kaasa aidata ka finantssektor

Lisaks ettevõtte n-ö igapäevainvesteeringutele ja riigi toetuskavadele saab muudatuste elluviimisele kaasa aidata finantssektor. Läinud aasta tõi Eesti majanduses ja täpsemalt taastuvenergeetika vallas kaasa kaks suurtehingut.

Eesti turule sisenes rahvusvaheline infrastruktuurinvesteeringute haldaja First State Investments, ostes Eesti suurima soojatootja Utilitase. See oli tunnustus Eesti läbipaistvale ja stabiilsele majanduskeskkonnale ning kohalike ettevõtjate poolt eeskujulikult arendatud taastusenergiaettevõttele. Omanikuvahetus toimus Baltimaade suurimas tuuleenergiaettevõttes Nelja Energia, mille aasta lõpus omandas tütarettevõtte Enefit Green kaudu Eesti Energia, kelle üheks strateegiliseks prioriteediks on saanud taastuvenergeetika arendamine. Mõlema ostutehingu puhul oli suurim finantseerija SEB Pank, kes on muu hulgas Põhjamaade suurimate taastuvenergia projektide üks finantseerijaid. Usun, et nende ettevõtete edasine kasv ning panus CO2 jalajälje piiramisse mõjub motiveerivalt nii nende klientidele kui ka ühiskonnale laiemalt.

Kivi uuristab nii väike veetilk kui suur veejuga

Nii eraisiku tehtavad tarbimisotsused, meie mittelstand’i ehk ettevõtluse n-ö maa soola, keskmise suurusega ettevõtete igapäevased investeerimisotsused kui ka mainitud megatehingud viivad meid sinnapoole, et kliima soojenemine aeglustuks ja sellest tulenevalt väheneksid globaalse ühiskonna suuremad ökoloogilised ja geopoliitilised riskid.

Jaga lugu:
Hetkel kuum