- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 225−0,55%39 591,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 225−0,55%39 591,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rail Baltic vajab teaduslikku analüüsi
Lähiajal tuleks moodustada organisatsiooniline üksus, kuhu kuuluksid nii Rail Balticu uut otsetrassi kavandavate asutuste esindajad kui ka olukorda analüüsinud Eesti spetsialistid, et teha teaduslikele meetoditele toetuv Rail Balticu kava analüüs, kirjutab Tartu Ülikooli emeriitprofessor Raik-Hiio Mikelsaar avalikus kirjas riigikogu esimehele, riigikogu liikmetele, peaministrile ning majandus-ja kommunikatsiooniministrile.
Rea aastate jooksul on massimeedias diskuteeritud Eesti ja Kesk-Euroopa vahelise raudteeühenduse kaasajastamise üle. Oluline tähis sel teemal oli tuntud rahvusvahelise konsultatsioonifirma COWI 2007. aasta ettepanek, mille kohaselt on selle probleemi parim lahendus kasutada olemasolevat Tallinna-Tapa-Tartu-Valga-Riia raudteed, säilitades olemasoleva laiuse ja ühe rööpapaari. Töid kiiruse tõstmiseks ja nimetatud raudteetrassi üldiseks moderniseerimiseks Eestis ka edukalt alustati.
Senini mitte päris selgetel asjaoludel otsustas valitsus oma salastatud koosolekul 2011. aasta septembris peatada alustatud tööd ja, toetudes tehnoloogiakorporatsiooni AECOMi uuringule, keskenduda edaspidi ainult Rail Balticu uue nn otsetrassi rajamisele Tallinna-Pärnu-Riia suunal.
Nimetatud koosolekul tõdeti, et Rail Balticu raudteeliini tasuvusuuringus ei ole käsitletud raudteeliini rajamisega kaasnevaid üldisi sotsiaal-majanduslikke muutusi, mistõttu otsustati arutada Rail Balticu raudteeliini rajamisega kaasnevate sotsiaal-majanduslike mõjude küsimust mõnel järgmisel valitsuskabineti nõupidamisel. Pole teada, kas ja milliste tulemustega seda oleks tehtud.
Samuti pole selge, kas Eesti on Rail Balticu uue otsetrassi kavandamisel vajalikul määral täitnud kohustuslikke Århusi konventsiooni keskkonnahoiuga seotud nõudeid.
Rea Eesti vabatahtlike spetsialistide analüüsid näitasid, et nii kabineti koosolekul aluseks võetud AECOMi uuring kui ka hilisem Ernst&Youngi aruanne sisaldavad küsitavusi ja isegi eksitusi. Neist kõige olulisem on eksitus raudtee tasuvusarvutuses, kus lisaks ebareaalsete algandmete kasutamisele (tulevikus oodatavad kaubavood on leitud ekstrapoleerimise teel 2008. aasta üldise Eesti kaubavedude statistika alusel) näidatakse uuele trassile kavandatava Rail Balticu kasumlikkust arvutusvea tõttu nelja miljardi (!) euro võrra suuremana kui viidatud tabelist õigete arvude korral võiks oodata. See tähendab reaalset ohtu, et Euroopa Liit ei finantseeri kahjumlikku projekti ja kogu Rail Balticu uue otsetrassi ehitus tuleb tasuda Eestil enesel.
Eesti spetsialistide analüüside tulemused on avaldatud massimeedias ja edastatud asjaomastele instantsidele. Lisaks on sajad Eesti inimesed esitanud avalikult ka oma küsimused, soovid ja mured.
Kahjuks pole ei riigikogu, valitsus ega majandus-ja kommunikatsiooniministeerium korraldanud Rail Balticu uue otsetrassi ehitamise kava sisulist ametlikku, teaduslikele meetoditele toetuvat arutelu, kuhu oleksid olnud kaasatud olukorda analüüsinud Eesti vabatahtlikud spetsialistid. Niisuguse arutelu läbiviimine on suurte projektide puhul laialdaselt kasutatud parim meetod. Sellise analüüsi tegemine peaks Eestis kui demokraatlikus riigis olema suurte projektide korral nii vajalik kui ka kohustuslik.
Rail Balticu uue otsetrassi ehitamise kava on loomult majanduslik ja insenerlik projekt, millel on suur mõju paljude inimeste väljakujunenud elustiilile ja loodusele. Seda saab ja tuleb objektiivselt analüüsida ja tulemustele toetudes teha õigeid otsuseid.
Kirjeldatud olukorras esile toodud puuduste kõrvaldamiseks teen ettepaneku moodustada lähemal ajal kõigi pooltega ühiselt organisatsiooniline üksus, kuhu kuuluksid nii Rail Balticu uut otsetrassi kavandavate asutuste (organisatsioonide) esindajad kui ka olukorda analüüsinud Eesti spetsialistid.
Selle üksuse ülesandeks oleks teha teaduslikele meetoditele toetuv Rail Balticu uue otsetrassi ehitamise praeguse kava analüüs ja esitada kirjalikult soovitused edasiseks tegutsemiseks Eesti ning Kesk-Euroopa vahelise raudteeühenduste parandamiseks.
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele