Artikkel
  • Jaga lugu:

    Rahapesukahtlustuste õppetunnid: pakkugem lahendusi kogu Euroopale

    Kontrollimeetmed peavad olema piisavalt tugevad selleks, et ei oleks põhjust isegi rääkida kahtlaste tehingute liikumisest läbi Eesti finantssüsteemi, kirjutab Eesti Panga asepresident Madis Müller (presidendiks saab ta 7. juunil).

    Madis Müller.Foto: Liis Treimann
    Eesti Pank korraldas mai keskel avaliku vestlusringi, et ekspertidelt uurida, kas rahapesuskandaalidel on olnud reaalset mõju Eesti majandusele. Vaatasime ka tulevikku ja küsisime endalt, mida peaksid tegema Eesti ametkonnad ja pangad, et tugevdada usaldust meie finantssüsteemi vastu, mis on vähemalt mõningal määral kindlasti räsida saanud.
    Rahapesu on väga keeruline kuriteo liik. Võib küll rääkida väga suurtest kahtlastest summadest, kuid rahapesu tõendada on äärmiselt raske. Finantssektorile võivad tõsiseid probleeme tekitada aga ka juba üksnes kahtlustused riskantsete tehingute kohta. Tegeliku kuriteo tõestamiseni ei pruugita kunagi jõuda. Nii näiteks ei ole finantsinspektsioon rahapesu faktiliselt tõestanud ei Versobankis ega ka Danske Bankis. Ilmselge oli nende juhtumite puhul vaid klientide taustakontrolli ja riskijuhtimise puudulikkus.
    See on õppetunniks nii pankadele kui ka rahapesu tõkestamisega tegelevatele ametkondadele – meie kontrollimeetmed peavad olema piisavalt tugevad selleks, et ei oleks põhjust isegi rääkida kahtlaste tehingute liikumisest läbi Eesti finantssüsteemi.
    Kahju on raske mõõta
    Eesti riik ja meil tegutsevate pankade nimed on leidnud rahvusvahelises meedias äramärkimist väga paljudes rahapesu käsitlevates uudislugudes. Head ei ole see meile kindlasti teinud. Samas ei ole ka võimalik viidata mõõdetavale kahjule, mis oleks Eesti majandusse jõudnud näiteks investeeringute vähenemise või laenude kallinemise tõttu.
    Kuigi puuduliku tegevuse eest rahapesu tõkestamisel on viimastel aastatel trahvitud ka hulgaliselt teiste riikide panku, on Põhjamaade pankade puhul räägitud mahult suurimatest probleemidest. Vähemalt osaliselt tundub, et selle valusa haava on pangad ise endale tekitanud, eirates põhimõtet, et kriisi ajal tuleb alati vältida spekuleerimist ning probleemi ulatus võimalikult täpselt piiritleda. Selle tagajärjel tekkisid ka uudislood lausa uskumatult suuremahuliste kahtlaste tehingute kohta, ehkki tänini ei tea keegi täpselt, kui palju on Eesti panku tegelikult rahapesuks kasutatud.
    Vigadest tuleb õppida
    Kuidas siit edasi minna? Kõigepealt tuleb tõmmata selge joon võimalike ajalooliste probleemide ja tänase päeva vahele. Sellele aitab kaasa teadmine, et Eesti ametkonnad eesotsas finantsinspektsiooniga on viimastel aastatel astunud rahapesu riskide vähendamiseks jõulisi samme. Ette on näidata Danske turult välja suunamine ja Versobanki sulgemine. Loodetavasti jõuab ka prokuratuur oma uurimistes peagi tulemusteni ning selgust toob ka Rootsi ja Balti finantsjärelevalvete ühine kontroll Swedbankis.
    Toimunud sündmustes on vaja selgust saada, sest selleks, et vigadest õppida, tuleb neid kõigepealt täielikult mõista. Kui leidub isikuid, kes on rahapesu teadlikult võimaldanud, tuleb nad loomulikult vastutusele võtta. Lõpuks peavad aga nii Eesti riik kui ka pangad suutma veendunult ja veenvalt kinnitada, et täna on Eesti panganduse olukord hoopis teistsugune ning kõik rahapesuga seotud riskid hästi juhitud.
    Julgen üsna kindlalt väita, et vähemalt valdav osa Eesti pankureid samaväärseid riske kahtlaste klientidega enam mingi hinna eest ei võtaks, kuna sellega seonduvad ohud on juba hästi teadvustatud. Muidugi ei tähenda see, et Eesti ametkonnad võiksid nüüd rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisesse suhtuda kergekäeliselt. Väga selgelt on ka riigil toimunust nii mõndagi õppida.
    Mida teha? Soovitused on olemas
    Rahandusministeeriumi juhtimisel on olukorda hinnatud ja antud mitu soovitust. Rahapesu andmebüroo juurde tuleks luua tugevam analüüsikeskus, mis kasutaks senisest rohkem andmeid ja suudaks kiiremini märgata kahtlaste summade liikumist Eesti finantssüsteemis. Siin võib olla abiks ka Eesti Panga kogutud maksestatistika. Tarvis on parandada piiriülest koostööd, suurendada trahvimäärasid, pakkuda kaitset vilepuhujatele ja lappida kinni augud Eesti seadustes, mis on võimaldanud luua näiteks krüptovaradega seotud uusi riskantseid ärisuundi.
    Ettepanekuid, mille kallal töötatakse, on veel. Pankadel võib olla võimalik pärast karmistunud riskijuhtimise ootustega kohandumist läheneda klientide teenindamisele rohkem riskipõhiselt. Pärast kodutöö korralikku ärategemist oleks aga väga hea, kui me Eesti riigi esindajatena ühtselt tegutsedes suudaksime olla selles vallas eestkõnelejaks ja pakkuda konstruktiivseid lahendusi rahapesu tõkestamisel kogu Euroopas. Sest probleem ei piirdu kaugeltki vaid Eestiga.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Kaspar Oja: valesti arvutatud inflatsioon annab ettevõtjale väära lähtepunkti
Inflatsiooni välja arvutamisel kasutatud elektri hinna lähteandmed on valed ja tegelik inflatsioon peaks olema väiksem, leiab Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
Inflatsiooni välja arvutamisel kasutatud elektri hinna lähteandmed on valed ja tegelik inflatsioon peaks olema väiksem, leiab Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
Toomas Arak: aktsiate hoidmistunnistustega käivad võimalused ja riskid käsikäes
Iga investeering vajab investori tähelepanu, kuid hoidmistunnistuste puhul on see isegi tähtsam, eriti kui aktsiate koduturuks on mõni eksootilisem börs, kirjutab Swedbanki finantsturgude valdkonnajuht Toomas Arak panga blogis.
Iga investeering vajab investori tähelepanu, kuid hoidmistunnistuste puhul on see isegi tähtsam, eriti kui aktsiate koduturuks on mõni eksootilisem börs, kirjutab Swedbanki finantsturgude valdkonnajuht Toomas Arak panga blogis.
Bank of America ootab 2023. aasta alguses majanduslangust
Bank of America majandusteadlaste prognooside kohaselt võib 2023. aasta esimeses kvartalis saabuda majanduslangus.
Bank of America majandusteadlaste prognooside kohaselt võib 2023. aasta esimeses kvartalis saabuda majanduslangus.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Slacki tegevjuht astub ametist tagasi ja lahkub ettevõttest
Slack Technologies kaasasutaja ja tegevjuht Stewart Butterfield lahkub ametist ettevõtte omaniku Salesforce'i sõnul jaanuaris.
Slack Technologies kaasasutaja ja tegevjuht Stewart Butterfield lahkub ametist ettevõtte omaniku Salesforce'i sõnul jaanuaris.
Eliisa Matsalu: häbi, Jaak Roosaare ja LHV!
Jaak Roosaare ja LHV soovitus osta Venemaal tegutseva Silvano Fashion Groupi aktsiaid on silmakirjalik. Seda enam, et Roosaarel on hunnik Silvano aktsiaid, mille väärtust ta oma soovitustega tõstab, kirjutab Äripäeva ajakirjanik ja väikeinvestor Eliisa Matsalu.
Jaak Roosaare ja LHV soovitus osta Venemaal tegutseva Silvano Fashion Groupi aktsiaid on silmakirjalik. Seda enam, et Roosaarel on hunnik Silvano aktsiaid, mille väärtust ta oma soovitustega tõstab, kirjutab Äripäeva ajakirjanik ja väikeinvestor Eliisa Matsalu.
Kohtla-Järve linn müüs vanurite hooldekodu sisustuse 93 500 euroga
Oktoobris Kohtla-Järve linnavalitsuselt vanurite hooldekodu kinnistu ostnud Allan Männi ettevõte Prestone OÜ soetas lisaks otsustuskorras hooldekodus asuva vallasvara.
Oktoobris Kohtla-Järve linnavalitsuselt vanurite hooldekodu kinnistu ostnud Allan Männi ettevõte Prestone OÜ soetas lisaks otsustuskorras hooldekodus asuva vallasvara.

Olulisemad lood

Livonia müüs Hortese juhtidele maha
Aia- ja kodukaupade keti Hortese juhid Kadri Ulla ja Karol Koger ostsid ettevõtte Livonia esimeselt investeerimisfondilt välja.
Aia- ja kodukaupade keti Hortese juhid Kadri Ulla ja Karol Koger ostsid ettevõtte Livonia esimeselt investeerimisfondilt välja.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.