Artikkel
  • Kuula

    Ivo Kruusamägi: kasvatada Eesti turismikäivet kolmandiku võrra? Tehtav!

    Ivo Kruusamägi.Foto: Erakogu

    Kasutades ühisloomes sündiva veebientsüklopeedia võimalusi, saame Eestit teha tunduvalt atraktiivsemaks, kirjutab Ivo Kruusamägi arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

    Kui väita, et kuskil on tasuta reklaamikanal, mis jõuab edukalt enneolematult suure hulga inimesteni, aga mida suurt keegi ei kasuta, siis kõlab see rohkem pärastlõunaste telereklaamide või elektroonilist spämmikausta regulaarselt külastavate õngitsuskirjade moodi.
    Üksikud investorid, kes suudavad turgu lüüa millegi muu kui pimeda õnne toel, teevad seda just igavate ja vähe tähelepanu pälvinud lahenduste abil. Järgnevalt tutvustan ühte sellist, mis võiks sel moel oluliselt toetada Eesti turismisektori kosumist.
    Vaadates suuri ja tuntud tegijaid, väidab näiteks BBC, et nad jõudsid 2023. aastal nädalas keskmiselt 318 miljoni inimeseni. Märkimisväärne arv ja alahinnata ei saa ka kaudset mõju.
    Kui panna siia kõrvale aga ühisloomes sündiv veebientsüklopeedia, siis Vikipeedia suurimat keeleversiooni, ingliskeelset Vikipeediat, külastatakse kuus umbes 900 miljonist unikaalsest seadmest. Ja keeleversioone ise on üle 300, kuigi teiste suuremate keeleversioonide vastavad numbrid jäävad pigem 100 miljoni ligi.
    Entsüklopeedia ei näi üldiselt nähtusena, mil võiks olla täidetud äärmiselt huvitava teabega. Internetieelsel ajal polnud see sageli ka kõige ajakohasem koht, aga püsiväärtust omav teave ei aegu õnneks nõnda kiirelt kui ajaleheartikkel, mille „parim enne” võib mööduda juba esimese uue uudisega samas valdkonnas.
    Tegemist ongi teist tüüpi kanaliga, mis keskendub asjade kirjeldamisele. Et Vikipeedia on aga mittetulunduslik projekt, siis ükssarvikute kõrval näib ühe tavalise ja igapäevase elukana ja nii on kerge ununema, et tavalised asjad mõjutavad meie igapäevaelu sageli määratult enam kui uued ja huvitavad, mille loodetav mõju realiseerub ehk alles kuskil kauges tulevikus.
    Turismiedendamise raske töö käib täistuuridel juba palju aastaid ja valdkonnas ringlevad riigitoetused on muidugi kogukad. Näiteks alles möödunud augustis eraldati EASi ja KredExi ühendasutusele 10 miljonit eurot Eesti ettevõtete ekspordivõimekuse suurendamiseks. Sellise suurusjärgu kõrval pole ka eriti üllatav, kui vahel mõned mitmesajatuhandesed projektid ajakirjanduse hambusse jäävad, sest nende kasutegurit mõista ei suudeta. Vikipeedia arengu toetamisega tegeleb Eestis seevastu üks väike MTÜ, mis maksab igal aastal riigile rohkem makse, kui riigilt toetust saab. Rõhutada sobib osa „kui toetust saab”, sest viimane on pigem erand.
    Teaduslik lähenemine Hispaania näitel
    Olen ise tegelenud Vikipeedia edendamisega 2006. aastast ja eks omale hingelähedase valdkonna tähtsusest oskab muidugi igaüks rääkida. Artikli pealkirjas esitatud väide on inspireeritud aga taibukast teadusuuringust, mille käigus võeti ette valim Hispaania väikelinnu ning lisati muidu lakoonilistesse vikiartiklitesse paar täiendavat tekstilõiku ja foto ning võrreldi selle mõju turismile, kõrvutatuna väikelinnadega, kus sama ei tehtud.
    Lühikeste artiklite laiendamine kasvatas turistide ööbimiste arvu 1/3 võrra. Kes oleks arvanud, et inimesed võtavad vaevaks kohale sõita asulatesse, kus nende teada midagi vaadata on?
    Mõne „aga” muidugi leiab. Klassikalisel turismitekstil pole suurt midagi pistmist entsüklopeedilise vormiga peale selle, et mõlema juures moodustatakse tähtedest sõnu. Kirjutades kohalikust „huvitavast ja unikaalsest” nähtusest on lihtne pälvida vikipedistide raevu, kes iga päev selliseid lisandusi kustutavad, et säilitada Vikipeedia kasutatavus teabeallikana.
    Kui aga Vikipeedia suudeti üles ehitada pea olematu kuluga, siis kui kallis saakski olla selle kanali kasutamine? Sinna on vaja ainult kvaliteetset sisu. Üks väike kampaania „iga küla Vikipeediasse” võtaks kõige enam mõni tuhat eurot ja natuke pealehakkamist.

    Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Eesti Gaasi, If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.

    NB! Konkurss on lõppenud. Žürii, kuhu kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, koguneb aprillis. Auhinnad anname üle mai alguses. Jälgi konkurssi Äripäeva arvamusosas avatud erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel.

  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Argo Alaniit: saagu „Welcome to Estoniast“ riiki tutvustav hotell
Käin välja idee ehitada kahe-kolme maailma suurima lennujaama lähedusse Eestit iseloomustav ja tutvustav butiikhotell kuni 200 numbritoaga, kirjutab Argo Alaniit arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Käin välja idee ehitada kahe-kolme maailma suurima lennujaama lähedusse Eestit iseloomustav ja tutvustav butiikhotell kuni 200 numbritoaga, kirjutab Argo Alaniit arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Tururiskid tõusevad: Lähis-Ida kriis eskaleerub, inflatsioon ja majandustulemused survestavad Wall Streeti
Kõik üksteist S&P 500’sse kuuluvat sektorit lõpetasid reede kahjumis. Aktsiaturud takerdusid peale raportit potentsiaalsest Iraani rünnakust Iisraeli vastu.
Kõik üksteist S&P 500’sse kuuluvat sektorit lõpetasid reede kahjumis. Aktsiaturud takerdusid peale raportit potentsiaalsest Iraani rünnakust Iisraeli vastu.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikelinna vinoteek ootab konkurente
Rakvere vinoteek Mullistuudio tegutseb Lääne-Virumaal ainsa omanäolisena. Vinoteegi omanik Maie Urbas tervitaks tihedamat konkurentsi.
Rakvere vinoteek Mullistuudio tegutseb Lääne-Virumaal ainsa omanäolisena. Vinoteegi omanik Maie Urbas tervitaks tihedamat konkurentsi.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Üks Eesti parimaid juhte otsib töötajate palkamisel vau-tunnet
Inimeste palkamisel organisatsiooni mängib rolli tunne, kui pärast vestlust on vau-tunne, siis on hästi, ütles OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Inimeste palkamisel organisatsiooni mängib rolli tunne, kui pärast vestlust on vau-tunne, siis on hästi, ütles OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Parvel Pruunsild annetas Isamaale 100 000 eurot
Suurima annetuse sai esimeses kvartalis Isamaa: ärimees Parvel Pruunsild annetas erakonnale 100 000 eurot, teist sama palju sai erakond Margus ja Aivar Linnamäelt – kumbki annetas 50 000 eurot.
Suurima annetuse sai esimeses kvartalis Isamaa: ärimees Parvel Pruunsild annetas erakonnale 100 000 eurot, teist sama palju sai erakond Margus ja Aivar Linnamäelt – kumbki annetas 50 000 eurot.
Tarbimise jalajälge vähendavad ettevõtted, tarbijad ise aga suurendavad
Soomlaste tarbimise süsinikujalajälg on sellel sajandil peaaegu poolitunud, aga see on puhtalt ettevõtete teene, kodumajapidamiste kasvav tarbimine ja üleminek heitmemahukamatele toodetele on osa edust ära söönud.
Soomlaste tarbimise süsinikujalajälg on sellel sajandil peaaegu poolitunud, aga see on puhtalt ettevõtete teene, kodumajapidamiste kasvav tarbimine ja üleminek heitmemahukamatele toodetele on osa edust ära söönud.