Artikkel
  • Kuula

    Ivo Kruusamägi: kasvatada Eesti turismikäivet kolmandiku võrra? Tehtav!

    Ivo Kruusamägi.Foto: Erakogu

    Kasutades ühisloomes sündiva veebientsüklopeedia võimalusi, saame Eestit teha tunduvalt atraktiivsemaks, kirjutab Ivo Kruusamägi arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

    Kui väita, et kuskil on tasuta reklaamikanal, mis jõuab edukalt enneolematult suure hulga inimesteni, aga mida suurt keegi ei kasuta, siis kõlab see rohkem pärastlõunaste telereklaamide või elektroonilist spämmikausta regulaarselt külastavate õngitsuskirjade moodi.
    Üksikud investorid, kes suudavad turgu lüüa millegi muu kui pimeda õnne toel, teevad seda just igavate ja vähe tähelepanu pälvinud lahenduste abil. Järgnevalt tutvustan ühte sellist, mis võiks sel moel oluliselt toetada Eesti turismisektori kosumist.
    Vaadates suuri ja tuntud tegijaid, väidab näiteks BBC, et nad jõudsid 2023. aastal nädalas keskmiselt 318 miljoni inimeseni. Märkimisväärne arv ja alahinnata ei saa ka kaudset mõju.
    Kui panna siia kõrvale aga ühisloomes sündiv veebientsüklopeedia, siis Vikipeedia suurimat keeleversiooni, ingliskeelset Vikipeediat, külastatakse kuus umbes 900 miljonist unikaalsest seadmest. Ja keeleversioone ise on üle 300, kuigi teiste suuremate keeleversioonide vastavad numbrid jäävad pigem 100 miljoni ligi.
    Entsüklopeedia ei näi üldiselt nähtusena, mil võiks olla täidetud äärmiselt huvitava teabega. Internetieelsel ajal polnud see sageli ka kõige ajakohasem koht, aga püsiväärtust omav teave ei aegu õnneks nõnda kiirelt kui ajaleheartikkel, mille „parim enne” võib mööduda juba esimese uue uudisega samas valdkonnas.
    Tegemist ongi teist tüüpi kanaliga, mis keskendub asjade kirjeldamisele. Et Vikipeedia on aga mittetulunduslik projekt, siis ükssarvikute kõrval näib ühe tavalise ja igapäevase elukana ja nii on kerge ununema, et tavalised asjad mõjutavad meie igapäevaelu sageli määratult enam kui uued ja huvitavad, mille loodetav mõju realiseerub ehk alles kuskil kauges tulevikus.
    Turismiedendamise raske töö käib täistuuridel juba palju aastaid ja valdkonnas ringlevad riigitoetused on muidugi kogukad. Näiteks alles möödunud augustis eraldati EASi ja KredExi ühendasutusele 10 miljonit eurot Eesti ettevõtete ekspordivõimekuse suurendamiseks. Sellise suurusjärgu kõrval pole ka eriti üllatav, kui vahel mõned mitmesajatuhandesed projektid ajakirjanduse hambusse jäävad, sest nende kasutegurit mõista ei suudeta. Vikipeedia arengu toetamisega tegeleb Eestis seevastu üks väike MTÜ, mis maksab igal aastal riigile rohkem makse, kui riigilt toetust saab. Rõhutada sobib osa „kui toetust saab”, sest viimane on pigem erand.
    Teaduslik lähenemine Hispaania näitel
    Olen ise tegelenud Vikipeedia edendamisega 2006. aastast ja eks omale hingelähedase valdkonna tähtsusest oskab muidugi igaüks rääkida. Artikli pealkirjas esitatud väide on inspireeritud aga taibukast teadusuuringust, mille käigus võeti ette valim Hispaania väikelinnu ning lisati muidu lakoonilistesse vikiartiklitesse paar täiendavat tekstilõiku ja foto ning võrreldi selle mõju turismile, kõrvutatuna väikelinnadega, kus sama ei tehtud.
    Lühikeste artiklite laiendamine kasvatas turistide ööbimiste arvu 1/3 võrra. Kes oleks arvanud, et inimesed võtavad vaevaks kohale sõita asulatesse, kus nende teada midagi vaadata on?
    Mõne „aga” muidugi leiab. Klassikalisel turismitekstil pole suurt midagi pistmist entsüklopeedilise vormiga peale selle, et mõlema juures moodustatakse tähtedest sõnu. Kirjutades kohalikust „huvitavast ja unikaalsest” nähtusest on lihtne pälvida vikipedistide raevu, kes iga päev selliseid lisandusi kustutavad, et säilitada Vikipeedia kasutatavus teabeallikana.
    Kui aga Vikipeedia suudeti üles ehitada pea olematu kuluga, siis kui kallis saakski olla selle kanali kasutamine? Sinna on vaja ainult kvaliteetset sisu. Üks väike kampaania „iga küla Vikipeediasse” võtaks kõige enam mõni tuhat eurot ja natuke pealehakkamist.

    Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Eesti Gaasi, If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.

    NB! Konkurss on lõppenud. Žürii, kuhu kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, koguneb aprillis. Auhinnad anname üle mai alguses. Jälgi konkurssi Äripäeva arvamusosas avatud erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel.

  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Toomas Kiho: mõelgem ka sellele, kas Nõmmest või Lasnamäest võiks saada eraldi omavalitsus
Tallinna linnavalitsus peab paratamatult mõtlema terve riigi peale, kirjutab kultuuriajakirja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Tallinna linnavalitsus peab paratamatult mõtlema terve riigi peale, kirjutab kultuuriajakirja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Tehnoloogiasektori vedamisel tõusid kõik USA aktsiaindeksid märgatavalt
Wall Street lõpetas neljapäeva rohelises: kui S&P 500 kerkis +0,91% ja Dow 30 tõusis +0,85%, siis tehnoloogiaindeks Nasdaq edenes koguni +1,51%, seejuures vedasid tõusu tehnoloogiaettevõtete lubadused tehisintellektile veelgi suuremaid panuseid teha.
Wall Street lõpetas neljapäeva rohelises: kui S&P 500 kerkis +0,91% ja Dow 30 tõusis +0,85%, siis tehnoloogiaindeks Nasdaq edenes koguni +1,51%, seejuures vedasid tõusu tehnoloogiaettevõtete lubadused tehisintellektile veelgi suuremaid panuseid teha.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Luksusturismi ettevõtjad õpetavad, kuidas meelitada rikkad metsa raha kulutama
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Raimo Ülavere: vaktsineeri ennast perfektsionismi vastu. Järjekindel piisavalt hea on parem kui perfektne
Ehkki perfektsionism tundub armastusväärne nõrkus või suisa edu vältimatu eeldus, on tegu toksilise nähtusega. Positiivne perfektsionism on müüt ja perfektsionismi olulisim kütus on teised inimesed.
Ehkki perfektsionism tundub armastusväärne nõrkus või suisa edu vältimatu eeldus, on tegu toksilise nähtusega. Positiivne perfektsionism on müüt ja perfektsionismi olulisim kütus on teised inimesed.
"Palun vabastada Eesti vahemikus ....–.... loodusõpetuse tunnist"*
Selle asemel, et spekulatiivses Euroopa Liidu trahvi hirmus end üles kütta, toetume faktidele ja vaidleme kokkulepped paremaks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Selle asemel, et spekulatiivses Euroopa Liidu trahvi hirmus end üles kütta, toetume faktidele ja vaidleme kokkulepped paremaks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Auto|Piloot. Uus Škodiaq on kohal. Kas nüüd tasub vana sissemaksuks anda?
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Raadiohommikus: kinnisvarast ja planeeringutest
Äripäeva raadio neljapäevane hommikuprogramm võtab luubi alla kinnisvaraturu erinevad tahud ning heidab pilgu ka Tallinna linnaplaneeringule.
Äripäeva raadio neljapäevane hommikuprogramm võtab luubi alla kinnisvaraturu erinevad tahud ning heidab pilgu ka Tallinna linnaplaneeringule.
Hiiumaa plastitootja vajus miinusesse
Hiiumaa plastdetailide tootja M ja P Nurst kaotas eelmisel aastal käibes ja lõpetas aasta kahjumiga.
Hiiumaa plastdetailide tootja M ja P Nurst kaotas eelmisel aastal käibes ja lõpetas aasta kahjumiga.