Artikkel
  • Kuula

    Priit Tinits: võtame Singapurist Eesti DNAsse üle kolm põhimõtet

    Singapuri finantskeskus.Foto: AFP/Scanpix

    Väikeriik peab olema pidevas muutumises, et geopoliitilises reaalsuses edu saavutada, kirjutab Priit Tinits arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

    Kümme aastat tagasi ütles Singapuri tollane riigisekretär ühes intervjuus, et Singapuri edu alus on mentaliteet, kus sügaval DNAs on kolm teadmist: “The world doesn’t owe us a living, that we are a price taker, and if we don’t keep changing and transforming, we will be swept away by global forces.” Ehk otsetõlkes: „Maailm ei võlgne meile elamist, et me oleme hinnavõtja, ning kui me ei jätka pidevalt muutumist, siis pühivad globaalsed jõud meid minema.“
    Singapuri on tihti toodud eduka ühiskonna näitena ka Eestis, millele järgneb sageli rida põhjuseid, miks sealse ühiskonna reeglid meil ei toimi. Nagu Eduka Eesti konkursi lugejad ja osapooled on ilmselt juurelnud, on edukust tagavaid kõlavaid ja suuri ühekordseid projekte või hõbekuule keeruline leida, sest edukuse põhjused on alati komplekssed.
    Edukuse tagamiseks ei piisa ühest konkreetsest ideest, vaid alustada tuleb mõtteviisist. Kauge, kuid väiksuses meiega sarnane Singapur pakub meie väga olulise näite, sest need kolm nimetatud DNA aspekti on Eestis selgelt võimalikud omaks võtta.
    Enamgi veel, väidan, et need olid meil olemas ja omased edukatel 1990. aastatel ja nullindatel, kuid on viimasel ajal kuidagi unustuse hõlma vajunud.
    1. Maailm ei võlgne meile elamist
    Esimest teadmist võiks eesti keelde tõlkida kui „igaüks on oma õnne sepp“. See vanarahva tarkus on selgelt loonud vundamendi Eesti arenguteele. Ilma raske ja sihistatud tööta ei oleks olnud ei jõukust ega oma riiki. Tõsi, me ei ole seda teinud mitte üksi, vaid koostöös sõprade ja partneritega.
    Aga me peame andma endale selgelt aru, et aidatakse neid, kes ennast ka ise aitavad. Kuid juba saavutatud edu võib uinutada ja eks ole ka õige aeg-ajalt hinnata, kas teenitud edu on jõudnud kõigi kodanikeni. Edukas riik peab kompromissideta olema suunatud arengule, mitte võlgade kompenseerimisele või ühtlasele jaotusele.
    Eestil on endiselt väga head eeldused. Paljuräägitud PISA edetabelis paistab Eesti õpilane kõige enim silma, mitte niivõrd testitulemustega, vaid nn edenemismõtteviisiga (growth mindset), milles olime viimasel kahel korral maailmas esikohal. See vähe teadvustatud tegur on tõenäoliselt ka idufirmade kultuuri oluline koostisosa.
    Kuid just nagu taimed ei saa kasva pikemaks kui neid mullast välja tõmmata, ei vii ka lubadused, et heaolu tagab riik (või Euroopa Liit või mõni suurprojekt) inimeste potentsiaali väljaarendamiseni. Et päriselt hädas olijate aitamine võimalik oleks, tuleb teiste kasvuks luua sobiv keskkond, kus igaüks saab valida oma tee päikese suunas.
    2. Hinnavõtja (price taker)
    Teine teadmine viitab strateegilisele arusaamale, et ka kõige edukamate väikeriikide maailmamuutmise suutlikkusel on selged piirid. Hinnavõtja mõiste tähistab mikroökonoomikas ettevõtet, mille turupositsioon ei võimalda turuhinda kujundada ja mis peab leppima väljakujunenud hindadega.
    Nagu igal turul kujundavad reeglid ja hinnad suurtegijad ning väiketootjal jääb üle vaid kohanduda või kaduda. Väiketootjatel on loomulikult võimalik olla edukas, aga keskendudes eelkõige kitsastele nišisegmentidele, kus omatakse konkurentsieeliseid.
    Ka väikeriigil ei maksa teha illusioone, et globaalsed eesmärgid täituvad oluliselt kiiremini, kui väikeriik panustab neisse keskmisest innukamalt, pahatihti lausa ennastkoormavalt. Nagu üks laialt tuntud palve viitab, on edu aluseks julgus muuta asju, mida suudetakse muuta, ja leppida asjadega, mida ei suudeta muuta, aga kõige enam ehk oskus nende vahel vahet teha.
    3. Pidev muutumine
    2015. aasta aastalõpuintervjuus ütles tollane peaminister [Taavi Rõivas – toim], et Eesti on jõudnud peenhäälestuse ajajärku. See intervjuu märgib paljudele pöördepunkti, justkui Eesti riik oleks olnud enam-vähem valmis ning rahvas võis rahulikult puhkama jääda. Et tegu oli illusiooniga, tegi selgeks maailm meie ümber ja 2016. aasta lõpu Äripäev kirjeldas aastat kui jahmatuste aastat, kus peaministri vahetumine ei mahtunud nimekirjagi.
    Kas tahame seda märgata või mitte, aga maailm on juba selline, kus ka paigal püsimiseks peab järjest kiiremini jooksma. Praegusaja geopoliitilises määramatuses võib sellestki väheks jääda, tihtipeale on vaja teha sekka suuremaid hüppeid ja suunamuutusi.
    Singapuri riigisekretär sõnastas paratamatuse – ainult pidev muutumises olemine teeb väikeriigi vastupidavaks globaalsetele jõududele.
    Eesti on olnud läbi viimaste aastakümnete üle ootuste edukas, kuid miskit tundub olevat läinud kaduma, miskit, mida me praegu ühiskonnana, kas või sellesama Eduka Eesti konkursi abil taga otsime.
    Kui võtame uuesti omaks eduka väikeriigi Singapuri DNAs peituvad põhimõtted ...
    - et keegi ei võlgne meile midagi, me peame ise ennast aitama,
    - et väikeriik peab teadvustama oma võimete piire ja leidma endale jõukohased nišid ning tegutsema targalt teiste järel, mitte ees globaalsete eesmärkide saavutamisel ning
    - et globaalses konkurentsis püsimiseks peame olema pidevas muutumises,
    … siis leiame üles Eesti kadunud eduloo ja saame ellu viia igasuguseid Eduka Eesti ideid.

    Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Eesti Gaasi, If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.

    NB! Konkurss on lõppenud. Žürii, kuhu kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, koguneb aprillis. Auhinnad anname üle mai alguses. Jälgi konkurssi Äripäeva arvamusosas avatud erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel.

  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Leonardo Ortega: ilma vajaliku välistööjõuta ei tule ka oodatud majanduskasvu
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
Balti aktsiaturul muutusteta
Balti reguleeritud turul tehti kokku 1 353 350 tehingut, millest 11 091 tehingut tehti Balti alternatiivturul First North. TextMagic kaasas 32 725 000 eurot aktsiakapitali.
Balti reguleeritud turul tehti kokku 1 353 350 tehingut, millest 11 091 tehingut tehti Balti alternatiivturul First North. TextMagic kaasas 32 725 000 eurot aktsiakapitali.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Möödunud sügisel lõhutud Eesti-Soome gaasitoru pandi uuesti tööle
Pärast seitsmekuust seisakut on Eesti-Soome gaasitoru Balticconnector jälle töökorras ja esmaspäeval liigub mööda seda 60 gigavatt-tundi maagaasi.
Pärast seitsmekuust seisakut on Eesti-Soome gaasitoru Balticconnector jälle töökorras ja esmaspäeval liigub mööda seda 60 gigavatt-tundi maagaasi.
Katre Kõvask: konkurents on karm, tegutseme kaugemate turgude nimel
Paar kuud tagasi tootmist alustanud kaerajoogi tootja YOOK vaatab aktiivselt kaugemate turgude suunas.
Paar kuud tagasi tootmist alustanud kaerajoogi tootja YOOK vaatab aktiivselt kaugemate turgude suunas.