Ka tulihingelised arenduste vastastased peavad teadma, et sõnavabadus ei anna neile õigust teisi inimesi – kaasa arvatud oma tööd tegevaid ametnikke – laimata või ähvardada, kirjutavad Soraineni vandeadvokaat Triin Toom ja advokaat Kätlin Sehver.
Tuleb mõista, et iga ettevõtlusele öeldud “ei” viib elu maapiirkondadest minema, riik ei ole ettevõtja ega töökohtade looja, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Meie ühiskonnal on fosforiidisõja trauma. Aga trauma puhul me ju ei unista sellest, et tardume igipõlisesse ohvri rolli, kirjutab füüsik ja ettevõtja Andi Hektor.
Eesti üks suurimaid probleeme on lõputu vastutöötamine eri algatustele, mis ometi tooksid riigile tulu, arendaksid tööstust, kasvataksid eksporti ja majandust, kirjutab geoloog Margus Raha vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Eesti majanduse seis on märksa parem, kui oleme harjunud tunnistama, kuid investeeringute puudumine on juba avaldanud mõju eelarvele ja kasvupotentsiaalile. Võti võiks siin olla omavalitsuste taskus, kirjutab Utilitas Eesti juhatuse esimees Robert Kitt.
Eesti riigikaitsesse panustamiseks ei pea tootma ise relvi ega tegutsema kaitsetööstuses, vaid tuge saab näidata ka muul moel. Mõnikord tähendab panus reservväelase palga säilitamist õppuse ajal, teinekord ettevõtte tehnika ja oskuste kasutamist, annetust, töötajate koolitamist või võimalust, mille kaudu saavad riigikaitsesse panustada ka ettevõtte kliendid. Tänavu jõuab tööandjate roll riigikaitses esimest korda ka Eesti ettevõtluskonkursile, kus antakse välja tiitel “Aasta riigikaitsjate toetaja 2026”.