• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 225−0,59%39 576,13
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 225−0,59%39 576,13
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 08.02.10, 12:59
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Hinnatõusust on veel vara rääkida

Liiga palju kiidetakse turul takka, et kinnisvarahinnad on tõusma hakanud. No ei ole!
Keskmine tehinguhind küll osades linnades tõuseb, aga üksikuid erandeid välja jättes see statistiliseks tõusuks siiani jäänud ongi.
Maa-ameti kodulehe kaudu on suhteliselt lihtne teha päring ning saada suvalise linna/linnaosa suvalise perioodi keskmine hinnatase. Nii mõnigi piirkond näitab uhket tõusutrendi. Tegelikult võib aga Maa-ameti avalik statistika olla petlik ning parasjagu lollitada nii ajakirjanikke kui ka heauskseid varaomanikke, kes hiljem karmi tegelikkusega kokku puutudes pettuma peavad.
Nimelt kuvab üldine statistika kõikide antud piirkonnas tehtud tehingute keskmist väärtust, kuid ei võta arvesse tehingutestruktuuri.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Toome ühe lihtsustatud näite.
Detsembris müüdi Lasnamäe linnaosas 3 korterit- kõik kolm olid keskmises seisukorras paneelikad, esimese hind oli 10 500 kr/m², teisel 11 000 kr/m² ja kolmandal 11 500 kr/m². Seega oli detsembris Lasnamäe tehingute keskmiseks hinnaks 11 000 krooni ruutmeetri kohta.
Jaanuaris müüdi Lasnamäel jällegi 3 korterit. Esimesed kaks olid taaskord keskmised paneelikad hinnaga 10 500 kr/m² ja 11 000 kr/m², kuid kolmas korter asus uues kortermajas ning maksis 15 000 kr/m². Seega saame jaanuari tehingute keskmiseks 12 166 kr/m².
Võib mürki võtta, et järgmisel päeval ilmub ajakirjanduses teade- „Lasnamäel hinnatõus +10,6%!“
Nagu juba isegi aru saate, polnud tegelikult mingit hinnatõusu. 11 000 kroonise ruutmeetrihinnaga korteri väärtus ei tõusnud sentigi, kuid Lasnamäel elavad 110 000 elanikku erutuvad, sest nende kinnisvara väärtus „kasvas“ vaid ühe kuuga kümnendiku võrra.
Asja ajab veelgi keerulisemaks see, et erinevad statistika töötlejad, olgu nendeks siis kinnisvarafirmad, ajakirjanikud või lihtsalt kinnisvarahuvilised, kasutavad erinevaid meetodeid hindade võrdlemisel. Mediaanhindade jälgimisel saadakse üks tulemus, keskmise hinna arvutamisel teine ning kui kasutatakse tipu-ja põhjatehinguid välistavat lõikeprotsenti, siis saadakse kolmas tulemus. Nii polegi midagi imestada, kui Äripäevas, Postimehes ja Eesti Päevalehes ilmub kolme erineva kommentaatori sulest kolm erinevat hinnainfot.
Eestlane tahab muidugi teada, kes on süüdi? Kõige lihtsam on muidugi süüdistada ajakirjanikke, kes klikijanus intrigeerivaid pealkirju panevad. Tegelikult on see aga rohkem kinnisvarafirmade tegemata töö- majandusajakirjanikke ei ole nii palju, et nendele tagamaid ei saaks tutvustada ja väikest selgitustööd teha. Just kinnisvarafirmad peaksid olema vastutustundlikumad info suhtes, mida nad välja paiskavad. Vähemalt kaks bürood tegelevad ka hetkel aktiivselt turu „üles rääkimisega“. Olen ka ise vigu teinud ning liiga optimistlikke prognoose jaganud, seda just perioodil 2007-2008, sest sellist jama ette näha oli tõeline kunsttükk ja müts maha kõigi ees, kes seda suutsid. Küll aga on kurb, kui niigi hädas olevate inimeste lootusi teadlikult tühja hellitatakse.
Tulles nüüd algusväite juurde tagasi, et hinnatõusust on vara rääkida, siis nii nukker kui see ka pole- hinnad ei ole tõusnud, näidaku üldine statistika meile, mida tahab. Suurem langus on kindlasti möödas ning Tallinnas on juba 4 kuud hinnad paigal püsinud. Konjunktuuriinstituudi uuringute kohaselt on ka juba inimeste usk tulevikku paranemas- just see paneb inimesi ostma luksuslikumaid kortereid ja maju, mis eelneva Lasnamäe näite kohaselt statistika pea peale pöörab. Ja endast lugupidava kinnisvarategelasena on nüüd muidugi minu püha kohus teatada, et praegu on õige aeg koduvahetus ette võtta.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Aga on fakt, et keskmine palk on langustrendis ning töötutearmaada liiga suur, et turul imesid sündida saaks. Las SKP võtab kursi ülespoole, ootame ära, kuniks lõpuks töötus langema hakkab, ja siis võime rääkida ka potentsiaalsest hinnatõusust. Küll ta tuleb, kus ta pääseb. Võib-olla natuke isegi tänavu, enne aga peab turuaktiivsus taastuma. Pangad kibelevad juba praegu laenu väljastama, kuid põhja kukkumise ja uue hinnatõusu vahele jääb paratamatult kuude pikkune, kui mitte aasta-kahene vindumisperiood.
Lõpetuseks ka paar numbrit- eelmisel aastal tehti Tallinnas 5100 korteriomandi ostu-müügitehingut. Buumieelsel 2004. aastal 8700 tehingut. Enne sarnase taseme taastumist võime hinnatõusust ainult und näha. Reaalne hinnatõus tähendab ikka seda, et kui ma miljoni krooniga korteri ostan, siis saan ma selle pärast näiteks 100 000 krooni kallimalt maha müüa. Kui nüüd laenuhädaliste arvelt osava lõike teinud spekulandid välja arvata, siis pole küll kuskilt kuulda olnud, et hetkel saaks mõned kuud tagasi ostetud kinnisvaraobjekti müügilt mingigi kopika teenida.
Autor: Peep Sooman, Kristi Malmberg

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 9 p 24 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele