• OMX Baltic0,11%294,73
  • OMX Riga−0,02%916,74
  • OMX Tallinn−0,14%1 985,82
  • OMX Vilnius0,34%1 233,02
  • S&P 500−0,05%6 584,29
  • DOW 30−0,59%45 834,22
  • Nasdaq 0,44%22 141,1
  • FTSE 100−0,15%9 283,29
  • Nikkei 2250,89%44 768,12
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%97,77
  • OMX Baltic0,11%294,73
  • OMX Riga−0,02%916,74
  • OMX Tallinn−0,14%1 985,82
  • OMX Vilnius0,34%1 233,02
  • S&P 500−0,05%6 584,29
  • DOW 30−0,59%45 834,22
  • Nasdaq 0,44%22 141,1
  • FTSE 100−0,15%9 283,29
  • Nikkei 2250,89%44 768,12
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%97,77
  • 12.02.10, 15:47
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Mis ootab Hiina majandust kuldse tiigri aastal?

Globaalse finantskriisi ja üldise keerulise majandusolukorra taustal 2009. aastal toimunud Hiina sisemajanduse kogutoodangu (SKP) 8,7% kasv ületas enamike analüütikute ootusi.
Tarbijate kindlustunne ja sisetarbimine on aastaga suurenenud hüppeliselt, pangad väljastavad enneolematutes suurusjärkudes uusi laene ning kinnisvarahinnad suunduvad kõrgustesse. Tiigriaasta algus tundub paljulubav, kuid  kas selline kasv on jätkusuutlik ja mis ootab ees maailma suuruselt teiseks majanduseks pürgivat riiki saabuval aastal?
9% globaalsest ekspordist) ning kriisiga kaasnev ebakindlus ja välisnõudluse kiire kukkumine tähendas seda, et riik pidi majanduskasvu säilitamiseks sekkuma muude majandust elavdavate meetmetega.
Hiina pangad jäid peaaegu puutumata 2008. aastal vallandunud finantskriisist, kuid selle eest on suurriigi majandust mõjutanud oluliselt kriisiga kaasnenud välisnõudluse ja otseinvesteeringute vähenemine. Hiina on maailma esieksportöör (IMFi andmetel tuleb sealt ca

Artikkel jätkub pärast reklaami

2008. aasta lõpus kuulutati välja nelja triljoni jüääni (585 mld USD) väärtuses riiklik abipakett turgutamaks majandust eelkõige sisetarbimise elavdamise ja valitsuse investeeringute kaudu. 2009. aastal oli Hiina majanduse kogutoodangu väärtus 33,5 miljardit jüääni, seega oli väljakuulutatud paketi väärtus pea 12% SKPst.
Kuid sellele lisaks väljastasid suuremad pangad keskpanga andmetel 2009. aastal rekordilise 9,4 triljoni jüääni väärtuses uusi laene, millest suurem osa suunati kohalike võimude poolt heaks kiidetud infrastruktuuri projektidesse, tööstussektori ettevõtetesse, kinnisvaraarendusse ning eluasemete soetamiseks. See kompenseeris riigi eksporditulude 16% kahanemise ning aitas saavutada riiklikult seatud majanduskasvu eesmärki.
Mõnda aega selline poliitika ilmselt toimib, eriti kui arvestada et hoolimata viimaste aja pöörasest majanduskasvust on Hiina siiani suhteliselt vaene riik, kus sissetulekute erinevus on äärmiselt suur ja SKP ühe inimese kohta vaid ca 3000 USD. Infrastruktuuri arendamises ning inimeste elamistingimuste parandamises on palju arenguruumi, kuid kehva ekspordinõudluse taustal ei ole taoliste mõõtmetega valitsuse abimeetmed pikaajaliselt jätkusuutlikud. Lisaks on kasvanud sisetarbimise ja turule paisatud laenuraha tagajärjel kiiresti hakanud kasvama kaupade ja kinnisvara hinnad ning kardetakse hinnamullide teket.
Riikliku statistikabüroo jaanuari andmete kohaselt kasvasid kinnisvara hinnad suurtes linnades aastaga 9,5%, Eelmise aasta algupoolel hinnad veel langesid. Tarbijahinnad tõusid jaanuaris aastatagusega võrreldes 1,5%, kuid 2010. aasta lõpuks ennustavad China Construction Bank´i analüütikud vähemalt 3% tarbijahindade kallinemist. Võimalik, et hinnakasvu kiirenemist saab näha juba veebruaris, kui statistika kajastab Hiina uusaastapidustuste tarbimisnumbreid. Ka sõidukite müük suurenes läinud aastal ligi poole võrra, kui Hiina möödus senisest müügiliidrist USAst. Need on vaid mõned näited hetkel riigis toimuvast.
Hiinas on tekkimas keskklass, mis püüdleb lääneliku elustandardi poole ning tekitab nõudlust uue kinnisvara, sõidukite, luksuskaupade ja muu taolise järgi.
IMF prognoosib Hiinale 2010. aastaks 10% majanduskasvu, samas kui Euroopa Liidu majandusele ennustatakse vaid 1% ja USA-le 2,7% tõusu. Kuid kuidas sellist kasvukiirust säilitada ning samas vältida USAs ja Euroopas kogetud (kinnisvara) hinnamulli lõhkemist?
Ülikiire laenukasv ja valitsuse abimeetmed toetasid Hiina majanduse aktiivsust ja kasvu sel ajal välisnõudlus järsult vähenes, kuid inflatsiooni ja kinnisvara hinnamulli edasiseks ohjamiseks tuleb lähiajal vähendada valitsuse abimeetmete ning pankade kaudu turule paisatava laenuraha hulka. Hiina pangandusjärelevalve andmetel on riiklikult seatud eesmärgiks 2010. aastal vähendada väljastatavate laenude hulka 7,5 triljoni jüäänini. Lisaks suurendati jaanuaris pankade kohustusliku reservi määra ning kehtestatud on täiendavaid nõudeid kinnisvaralaenudele. Järelevalveasutuse juhi sõnul jälgitakse varade hinnamuutusi turul pingsalt, mis tähendab et vajadusel võetakse ilmselt kasutusele täiendavad meetmed oluliste varagruppide hindade arengu mõjutamiseks.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Hoolimata kõikidest senistest meetmetest väljastasid suuremad pangad jaanuaris uusi laene 1,4 triljoni jüääni väärtuses. Seega peavad võimud hindade ohjamiseks ja laenueesmärgi täitmiseks edaspidi tulema välja ilmselt täiendavate uute ja karmimate reeglitega. Seega, vaatamata ahvatlevatele kasvunumbritele, on analüütikud Hiina majanduse osas üldiselt äraootaval seisukohal. Ülikiire hinnakasv viitab mullide tekke ohule ning lahendus sõltub suures osas sellest kui kiiresti ja efektiivselt võimud ning erasektor sellele reageerida suudavad.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Riina Mäesalu, Peking
Loo autor on töötanud Eesti Pangas finantssektori analüütikuna ja KPMG  Baltics OÜs maksunõustajana, hetkel õpib Pekingis hiina keelt ja kultuuri.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele