Ma ei taha töötada organisatsioonis ega elada riigis, kus varastamine on vaikimisi heaks kiidetud. Riigis, mida juhitakse minule vastuvõetamatute väärtuste baasil, kirjutab Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel.
President tõi sel talvel taas kõnepruuki mõneti unustatud väljendi „arutlev demokraatia”. Lihtsustades, tegemist on juhtimisega, kus erinevalt tavademokraatiast ei tehta otsuseid mitte hääletades, vaid konsensuslikult. Kus kogukond, sootsium jaotatakse väiksemateks rühmadeks, kellel aidatakse eri diskussioonitehnikatega teha põhjendatud otsuseid.
Arutlev demokraatia pole kindlasti esindusdemokraatia alternatiiv, vaid täiendav võimalus tardumusest välja saada ja inimesi (taas) riigi ülesehitamises osalema panna. Elektrooniline juhtimine, meilide teel omavahel kooskõlastatud kirjatükkide avaldamine kõlbab küll tähelepanu juhtimiseks, kuid mitte mõtestatud edasiliikumiseks.
Eesti riigi julgeolek sõltub igaühe panusest ja ka ettevõtetel on oma osa mängida. Tööandjal on võimalik mitmeti kaasa lüüa, näiteks säilitades reservõppekogunemistel osalejate töötasu, pakkudes reservistidele soodustusi, võimaldades vaba aega või kodust töötamise võimalust, kui elukaaslane on õppekogunemisel.