Turismist võib saada Eesti majanduse päästerõngas

Eesti turismitööstuses töötab 30 000 inimest, kaudselt on sektoriga seotud mitu korda rohkem inimesi. Turismisektor moodustab Eesti SKTst ligi kümnendiku.

Kuna Eesti on geograafiliselt ääreala, siis peame saama mujale Euroopasse kiirelt ja mugavalt ning ka võimalus Eestisse pääseda peaks olema tagatud. Euroopa Liidus peaks toimima võrdse kohtlemise printsiip – mis omakorda tagaks ka võrdse konkurentsi liikmesmaade  vahel –, nõudku see kas või Euroopa Parlamendis eridirektiivi vastuvõtmist. Aga selle nimel tuleb teha kõvasti lobitööd.

Kuidas on võimalik müüa brittidele võrdselt konverentsilinna toimumiskohana või firma preemiareisi sihtkohana Tallinna ja Prahat, mis on mõlemad kauni vanalinna ja mõnusa atmosfääriga? Vajalike lennuühenduste puudumisel oleme automaatselt konkurentsist väljas, mis sest, et meil on Eestis hea infrastruktuur, professionaalne teenindus ning tasemel hotellid, rääkimata vilkast kultuurielust ning professionaalsetest incoming-reisikorraldajatest, kes ka kõige keerukama programmi koostamisega hakkama saavad.

Eesti jaoks on ka raudtee suur geopoliitiline väljakutse. Praeguse ELi eelarve taustal paistab valgus Rail Balticu tunneli lõpus. Õnneks toimib vähemalt stabiilne laevaühendus Tallinna ja Helsingi vahel.  Planeeritakse uut kruiisilaevade kaid, pööringuturistid on Tallinna saadud ja pea see pool miljonit kruiisituristi aastas ära ei tule. Kruiisiturist tuleb vaid mõneks tunniks, kuid viimased uuringud näitavad, et ta jätab rohkem raha kui tavaturist, ja mis riigi jaoks väga tähtis – paneb Eesti maailmakaardile! Kui siin meeldib, tullakse järgmisel aastal juba koos pere ja sõpradega.  Õnneks oleme Helsingiga turismi mõttes kaksiklinn ning kuni lennundusega on asjad nii nagu on, oleme õnnelikud, kui mõnele Helsingis toimuvale ülemaailmsele suurüritusele post- või pre-tuuri korraldada saame.

Tallinn pürib “roheliseks pealinnaks”. Aga miks mitte püüda ka näiteks maailma disainipealinna tiitlit? Tuleb tähelepanu ja tuleb raha riiki.  Annet ja head maitset on meil kuhjaga, oleks Eestil vaid rohkem professionaalseid müügimehi. Küll poodlevaid turiste jätkub.

Kui turism on Eesti majanduse päästerõngas, siis kes rõnga enda päästab? Eks ikka meie ise – kõik Eesti turismiasjalised.