Nestor: Ligi riputab enda rinda võõraid medaleid

Jürgen Ligi aaria kuulub kindlasti propagandaooperisse pealkirjaga „Oi, mis küll siis saab, kui sotsiaaldemokraadid võimule tulevad“. Seda korratakse suuremate või väiksemate valedega mitmest kanalist ja suure sagedusega.

Julgen siinkohal meenutada, et kui Eesti majanduslangusesse kukkus ja eelarve tasakaalu küsimused eriti valusaks muutusid, oli meil võimul kolm erakonda ja SDE nende seas. Ühel pjedestaalil on teatavasti ka kolm kohta. Ilmselt võimegi jääda vaidlema, kellele siinkohal kuulus kuld, kellele hõbe ja kellele pronks. See ehk ei olegi tähtis. Kõike kolme medalit aga enda kaela riputada pole mitte ainult ebaviisakas, vaid ka sisuliselt vale. Ka lahku ei mindud seetõttu, et oleks olnud eriarvamusi selles, kui palju kokku hoida ja kui palju makse tõsta. Lahku mindi seetõttu, et oli eriarvamus, kus kokku hoida ja millist maksu tõsta.

Soovin aga täna töötavat rahandusministrit ja ka propagandaohvreid rahustada. Võimu vahetudes ei saadeta kindlasti põrmu eesmärki hoida eelarvet tasakaalus, koguda headel aastatel reserve ja mitte võtta tulevikus tasumisele tulevaid kohustusi üle võimaluste ja vajaduste.

Aga usk sellesse, et maksude langetamine toob iseenesest kaasa majanduskasvu, pole töötanud ka meist kordades suuremates ja võimsama majandusega riikides. See usk on nad viinud hoopis pikaks ajaks võlgadesse ja põrmustunud ise.

Meie areng peitub tehtava töö tasemes ja hinnas. Et need mõlemad tõuseksid, tuleb selleks ka inimestesse investeerida. Ka tööstuskindlustus on siinkohal investeering ja selle põrmustamise tulemusena lahkuvad inimesed meie tööturult. Seda on tõesti valus vaadata ja tunda.

Autor: Eiki Nestor, Vilja Kiisler