ÄP: rahvakogu lakmuspaber – erakondade rahastamine

Kuna seisukohad on suures plaanis mõistlikud, selgelt esitatud ja hästi süstematiseeritud, on riigikogus esindatud erakondadel nüüd võimalus näidata, mil määral on nad valmis nn otsedemokraatliku protsessi esimesi vilju seadusandlikus korras arutama ja seadusteks vormima.

Äripäeva hinnangul on kõige tähtsam teemadering seotud erakondade rahastamisega:  nimelt Reformierakonna hämaratest rahastamisskeemidest ja sellega seotud valetamisest sai alguse poliitiline kriis, mille lahendamise eesmärgil president nn jääkeldri protsessi algatas. 85% rahvakogul osalenuid pooldab kehtivate seaduste muutmist viisil, mis näeb erakonnale tehtava anonüümse, varjatud või juriidilise isiku annetuse eest ette kriminaalvastutuse.Mäletatavasti dekriminaliseerisid praegugi võimul olevad erakonnad varjatud annetused 2010. Tollal võitles seadusemuudatuse vastu peamiselt vaid endine õiguskantsler, tänane advokaat Allar Jõks, jäädes sisuliselt hüüdjaks hääleks kõrbes. Tänase seisuga on ühiskonna valulävi oluliselt madalam ja ilmselt ajendaks niisugune seadusemuudatus vähemalt ACTA-vastaste meeleavaldustega võrreldavad protestid.

86% pooldab erakondade rahastamise järelevalve organi volituste suurendamist riigi rahastatud erakondade ja nende sidusorganisatsioonide majandustegevuse kontrollimisel. See on kahjuks küll liiga üldiselt sõnastatud. Pealegi pole praegune erakondade rahastamise järelevalve komisjon ennast isegi ühiskondliku arvamuse kujundajana kehtestanud, suuremad volitused ei pruugi selle organisatsiooni mõjujõudu suurendada.