• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 225−0,46%39 628,41
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 225−0,46%39 628,41
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 09.04.13, 06:15
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

ÄP: rahvakogu lakmuspaber – erakondade rahastamine

Kuna rahvakogu  arutelupäeva tulemused vahendab täna riigikogule president Toomas Hendrik Ilves, on parlamendil samahästi võimatu neid ignoreerida või lihtsalt vaiba alla lükata.
Kuna seisukohad on suures plaanis mõistlikud, selgelt esitatud ja hästi süstematiseeritud, on riigikogus esindatud erakondadel nüüd võimalus näidata, mil määral on nad valmis nn otsedemokraatliku protsessi esimesi vilju seadusandlikus korras arutama ja seadusteks vormima.
Äripäeva hinnangul on kõige tähtsam teemadering seotud erakondade rahastamisega:  nimelt Reformierakonna hämaratest rahastamisskeemidest ja sellega seotud valetamisest sai alguse poliitiline kriis, mille lahendamise eesmärgil president nn jääkeldri protsessi algatas. 85% rahvakogul osalenuid pooldab kehtivate seaduste muutmist viisil, mis näeb erakonnale tehtava anonüümse, varjatud või juriidilise isiku annetuse eest ette kriminaalvastutuse.Mäletatavasti dekriminaliseerisid praegugi võimul olevad erakonnad varjatud annetused 2010. Tollal võitles seadusemuudatuse vastu peamiselt vaid endine õiguskantsler, tänane advokaat Allar Jõks, jäädes sisuliselt hüüdjaks hääleks kõrbes. Tänase seisuga on ühiskonna valulävi oluliselt madalam ja ilmselt ajendaks niisugune seadusemuudatus vähemalt ACTA-vastaste meeleavaldustega võrreldavad protestid.
86% pooldab erakondade rahastamise järelevalve organi volituste suurendamist riigi rahastatud erakondade ja nende sidusorganisatsioonide majandustegevuse kontrollimisel. See on kahjuks küll liiga üldiselt sõnastatud. Pealegi pole praegune erakondade rahastamise järelevalve komisjon ennast isegi ühiskondliku arvamuse kujundajana kehtestanud, suuremad volitused ei pruugi selle organisatsiooni mõjujõudu suurendada.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kuna riigikogus esindatud erakondade huvi nimetatud muudatuste tegemise vastu on eeldatavasti väga väike, et mitte öelda null, osutub siinkohal otsustavaks avalikkuse surve. Seadusega ei saa keelata poliitikuid valetamast, kuid varjatud annetuste eest konkreetsete karistuste ettenägemine on konkreetne tulemus, mida saab ja tuleb nõuda.
Siinkohal on oluline, missuguse valiku ettepanekuid president Ilves riigikogule esitab ning missuguste sõnade saatel, missuguse hoiakuga ta seda teeb. Tuletame siinkohal presidendile meelde, et see küsimus, millest reformierakondlase Silver Meikari ülestunnistusest alanud skandaal algas, ei ole tänaseni lahendatud, kuigi Ilves on intervjuus ERRile seda väitnud. Mäletatavasti sätestas Reformierakonna rahastamise kriminaalasja lõpetamise määrus, et ebapuhas rahastamine pole tõendatud, mistõttu kõrvaldamata kahtlus tõlgendati kahtlustatava kasuks.
Äripäevas äsja avalikkuse ette toodud Keskerakonna liidri Edgar Savisaare Šveitsi konto, mille raha kavatseti ühe versiooni kohaselt kasutada keskpartei rahastamiseks, tõendab, et probleem on erakondadeülene – ja see ei ole lahendatud. Kuni me täpselt ei tea, kust tuleb erakondade raha, ei tea me ka, kes meid tegelikult valitseb.
 
 
Autor: 1185-aripaev

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 10 p 2 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele