Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tööjõu liikuvus: Euroopa võimalus
Euroopa Liidu tööpuuduse tase 10,9% on vastuvõetamatult kõrge – rohkem kui 26 miljonit inimest on tööta. Noorte tööpuudus on 23,5%, st tähendab, et tööd ei suuda leida rohkem kui 5,5 miljonit noort. Kreekas ja Hispaanias ületab noorte tööpuuduse määr juba 55%. Eestis on tööpuudus 9,4% ning noorte tööpuudus 19,3%.
Euroopa Liit on asetanud kriisi vastu võitlemise meetmete keskmesse tööpuuduse vähendamise. Euroopa Komisjoni esitatud ja liikmesriikide vahel kokku lepitud noortegarantii sunnib valitsusi tagama, et ükski noor kodanik ei ole ilma töö, praktika või koolituseta rohkem kui neli kuud.
Meil puudub ikka veel tõeline Euroopa tööturg. Kuidas saab Euroopas olla tõeline ühtne turg ja euroalal ühisraha, ilma et oleks võimalik tööjõu täielik vaba liikumine koos kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumisega? Meie eesmärk on Euroopa Liit, kus kõik kodanikud saavad vabalt otsida tööd mis tahes ELi riigis, täpselt nagu Ameerika Ühendriikide kodanikud saavad liikuda New Yorgi, Michigani ja Austini vahel.
Paljud ELi kodanikud ikka veel kõhklevad, kas otsida tööd teises ELi riigis, sest nad muretsevad selle pärast, mis juhtub, kui nad ei leia kiiresti tööd. Praegu säilib inimestel, kes otsivad tööd teises liikmesriigis, õigus saada oma päritoluliikmesriigis rahalist abi vähemalt kolm kuud ning mõnel juhul kuni kuus kuud. Terves Euroopas aga kulub töötul töö leidmiseks keskmiselt 16 kuud. Seega on arusaadav, et paljud inimesed ei julge võtta riski ja otsida tööd teises ELi riigis, eelkõige seepärast, et üha enamatel töökohtadel pakutakse lühiajalisi lepinguid.
See ohustab ELis majanduskasvu ja innovatsiooni. Hoolimata töötuse kõrgest tasemest suureneb täitmata töökohtade arv ning ettevõtjatel on raskusi kvalifitseeritud tööjõu värbamisel. Samal ajal puuduvad inimestel muudes riikides ja piirkondades töövõimalused. See jätab inimesed ilma elatisest, võib pidurdada majanduskasvu ning tekitab juba niigi koormatud sotsiaalkindlustussüsteemidele tarbetuid kulusid.
ELi 15 riikide SKP on pikas perspektiivis hinnanguliselt suurenenud peaaegu 1% tänu ELi laienemise järgsele liikuvuse kasvule. ELi kui terviku jaoks on viimase aja ELi-sisese liikuvuse mõju SKP-le võrdne ligikaudu 24 miljardi euro suuruse kollektiivse sissetulekute suurenemisega ELi kodanikele. Tänapäeval ei ole tööjõu liikuvus seega mitte kulu, vaid majanduslik vajadus.
Liikmesriigid peaksid ka täielikult ära kasutama praeguste eeskirjade võimalusi, et lubada tööotsijatel saada töötushüvitist kuni kuus kuud ajal, mil nad otsivad tööd teises liikmesriigis, ning suurendama koostööd riiklike tööturuasutuste vahel, et tagada tööotsijatele tulemuslik abi kõikjal ELis. See on liikmeriikidele proovikiviks, et näidata, kui suuri pingutusi on nad valmis tegema selleks, et leevendada kriisi mõjusid kodanikele.