20. mai 2013 kell 5:38

Alfaisasuse alternatiiv

Eesti majanduskasvu ootamatu kadumine esimeses kvartalis tekitas palju mõtteainet. Kas tõesti mõjutas kvoodiraha Eesti arengut arvatust enam ja selle lõppemine mõjutab palju enamat kui vaid ehitussektorit? Kas paar viimast aastat rõõmsalt Euroopaga võrreldes vastuvoolu ujunud Eesti vajub nüüd koos nendega seisuvette? Missugune äriplaan praegu üldse Eestis toimib?

Eesti kõige rahvarohkemaks äriplaanide avalikuks ülevaatamiseks on kujunenud Äripäeva iga-aastane traditsiooniliselt septembri lõpus toimuv konverents Äriplaan, kus esinevad Eesti olulisemad ettevõtjad. Tippotsustajad, kes on julgenud eristuda, riske võtta ja saavutanud seeläbi edu. Kapitalistid, kellel on mõju ja kelle eeskujust võetakse õppust.

Toimetusel on hea meel raporteerida, et seekordsel konverentsil Äriplaan 2014 jagavad oma nägemust eesseisvast teiste seas Tallinki suuromanik Enn Pant, NG Investeeringute osanik, tööandjate keskliidu volikogu juht Jüri Käo, Eestis investeerimisvõimalusi otsiv endine jäätisetööstur Peter Ingman, Ekspress Grupi suuromanik Hans H. Luik, äsja Soomest Baltimaade suurima IT-lepingu saanud Nortali omanik Priit Alamäe, Büroomaailma omanik Jüri Ross, varade mahult suurim Eesti ettevõtja Hillar Teder, edukas vandeadvokaat Aivar Pilv, investorid Heldur Meerits ja Joakim Helenius.

Missugune meelsus nimetatud otsustajate seas sügisel valitseb, seda ei oska me praegu veel ennustada. Kuid Äripäeva meelest on käes aeg pakkuda välja julgeid äriideid. Selliseid, mis tekitavad vastukaja. Praegune aeg soosib ettevõtjat, kes on proaktiivne, mitte ei liigu ise turuga (eriti selle kahanemisega) kaasa. Kas me peaksime just uuele alfaisasusele üles kutsuma, nagu seda tegi Hans H. Luik? Toimetus jagab siin pigem noore ettevõtja Pärtel Tombergi seisukohta, et 90. aastate ärivõtted enam ei toimi. Keskkond, kus ettevõtja, eriti alustav täna Eestis opereerib, on hoopis teine, konkurentsitingimused on muutunud.

Tänaste nooremate ettevõtjate äriplaanid on kõik suunatud globaalsele turule, mille taga on algusest peale rahvusvahelised meeskonnad. Paraku tähendab see aga, et osa äriidee teenistusest ja sellelt tasutud maksuraha ei jõua enam Eestisse. Võib-olla peame hakkama esmakordselt ajaloos endalt küsima, mis riigi majandustele edukad Eesti ettevõtjad kõige rohkem kasu toovad. Erastatud autobaasi territooriumil alustatud kinnisvaraarendus on riigi majanduse kogutoodangule teise mõjuga kui ülemaailmsete rahaliikumiste korraldamine.

Avalikust sektorist on aga viimase aja kõige julgem äriide kahtlemata sotsiaalministri Taavi Rõivase välja käidud mõte kahandada kaks korda toetusi saavat töövõimetuspensionäride sajatuhandelist armeed. Toimetus tervitab noore ministri julgust selline ebapopulaarne avaldus teha. Kuigi me ei näe, et väljapakutud samm (suunata töövõimetuspensionäre enam tööle ja jätta toetuseta need,  kes töötavad), kergesti toimima hakkaks, saab siit diskussiooniga edasi minna. Sest selge on, et riiklike toetuste jagamise või laiemalt riigivalitsemise efektiivistamine ja maksumaksjale jõukohaseks tegemine on elu ning surma küsimus ettevõtjale. Sest me teame kõik, mis vastasel korral toimuks. Maksude tõus.

 

Autor: 1185-aripaev

Hetkel kuum