Uus ehitusseadus seab nõuded tegijatele

Muudatuse järgi võib (pärast piisavalt pikka üleminekuperioodi) ehitusvaldkonnas tegutseda vaid ettevõte, mille juures töötab, ehk kelle töö teeb, juhendab või kontrollib pädev spetsilist. Edaspidi on spetsialisti pädevus tõendatav vaid kutsetunnistusega kutseseaduse mõistes. Kuna kutseid annavad erialaorganisatsioonid, kes on võimelised kutse taotlejaid sisuliselt hindama, siis hakkab toimima pidev kolleegide, aga ka konkurentide hindamine, mis peaks motiveerima spetsialiste ennast kaasaegseimate valdkondlike võimalustega kursis hoidma.

Loodetavasti hakkab toimima ka nn naabrivalvesüsteem. Tänane olukord, kus vastutavaks spetsialistiks saab olla isik, kellel on vaid erialane kõrgharidus, kuid kelle tegelik tegutsemine ja pädevus ehitusvaldkonnas ei ole kontrollitav, on oma aja ära elanud ja vajab uuendamist. Ka arstid või lendurid, kes ei ole aastaid oma erialal tegutsenud, vajavad enne uuesti tööle asumist uut sisseelamisperioodi kogenuma kolleegi juhendamisel.

Kutsepõhistele tegutsemisõigustele üleminek toob muu hulgas endaga kaasa võimaluse korduvalt ja rängalt eksinud spetsialistidelt kutse ehk tegutsemisõiguse äravõtmiseks või muude kompenseerivate meetmete rakendamiseks.

Lisaks ehitusõiguse regulatsioonile tuleb arvestada ka majandustegevusele sätestatud normidega. Varsti jõustuva majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse kohaselt on võimalik ettevõtja tegevus keelata, kui viimane rikub oluliselt konkreetsele tegevusalale sätestatud nõudeid. Keelu kehtimise ajal ei ole ettevõtjal lubatud vastavas valdkonnas oma teenuseid pakkuda. Kuna keelu kehtestab majandushaldusasutus (ehituse puhul Tehnilise Järelevalve Amet), siis on keeld avalik ja see kantakse registrisse.

Kõik osapooled ehitusvaldkonnas, sealhulgas kõnealuse eelnõuga tegelevad ministeeriumid, on huvitatud eelkõige hästi toimivast ehitusturust. Küll aga ei saa pidada õigeks lähenemist, et seaduse jõuga tuleks turult eemal hoida konkurente või teha siseriiklik regulatsioon niivõrd karm ja tülikas, et naaberriikides registreeritud ettevõtjad saavad Eesti turul tegutsedes eeliseid.

Ehitusõiguse kodifitseerimisega on tegeletud juba peaaegu kuus aastat. Kogu selle protsessi vältel on erialaühendused pidevalt olnud aruteludesse tihedalt kaasatud, neil on olnud võimalus esitada omapoolseid seisukohti ja ettepanekuid. Seda võimalust on paljud ka aktiivselt kasutanud, kuigi osa ühendusi on suure töökoormuse ja ajapuuduse tõttu loobunud aruteludel aktiivselt osalemast või siis arutelusid ettevalmistavat kodutööd tegemast.

Erialaühendused on saatnud ministeeriumitele käesoleva aasta suvel ja sügisel kaks pöördumist, mis mõlemad on selgelt keskendunud ehitusvaldkonnas tegutsemist puudutavatele regulatsioonidele. Pöördumistele alla kirjutanud ettevõtjatega on ministeeriumid eelnõu koostamise käigus korduvalt kohtunud ning seonduvaid probleeme nendega arutanud ja analüüsinud. Tänaseks on ettevõtjate esindajad saanud ka eelnõude uued, nende ettepanekutega arvestavad versioonid.