Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lammutav ehitusseadus?

    Erialaliitude esindajate arvates ei tohi ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse eelnõu praegusel kujul vastu võtta. Liidud on veendunud, et ehitusvaldkonnas tekkinud probleemide lahendamise asemel loob eelnõu ainult uusi probleeme.

    Justiitsminister Hanno Pevkuri sõnul on aga eelnõu eesmärk muuta seadus lihtsamaks ja arusaadavamaks. Tema hinnangul on praegune ehitus- ja planeerimisseadus liiga üldsõnaline.
    Veel sel aastal riigikokku. Mullu justiitsministeeriumi poolt koostatud seaduseelnõu tekst on saadetud ministeeriumidesse ja liitudesse kooskõlastamiseks. Vaatamata sellele, et eelnõu koostamine algas juba tükk aega tagasi ja sellega tegeleb palju huvitatud isikuid, juriste ja analüütikuid, ei ole osa ministeeriume eelnõuga selle praegusel kujul rahul, liitudel aga kutsus eelnõu esile terve rea märkusi ja etteheiteid.
    See ajendas erialaliitude esindajaid pöörduma justiitsminister Hanno Pevkuri poole palvega mitte kinnitada eelnõu sellisel kujul, vaid arutada see veel kord läbi. Justiitsministeerium kavatseb esitada eelnõu riigikogule veel tänavu ning see on andnud projekti ümber käivatele debattidele uue hoo.
    Minister: toimingud lihtsamaks. Pevkuri sõnul ei mõisteta tihti, milliseid nõudeid esitatakse ehitustööde planeerimisele, miks ei lubata ehitada, miks võetakse vastu negatiivne otsus. "Näiteks teevad planeeritavad muudatused selgemaks ja läbipaistvamaks lubade väljastamise menetluse. Samuti lihtsustatakse ehitustööde alustamisega seotud protseduure, väheneb bürokraatia," selgitas minister.
    Otsus planeerimise alustamisest tuleb võtta vastu 30 päeva jooksul, aga detailplaneeringu koostamiseks antakse kolm aastat. Sätestatakse tingimused, mille juures detailplaneeringut vaja ei lähe.
    Samuti tehti ettepanek vähendada ehitusloa kohustuste arvu. Projektis on täpsemini määratletud, millistel juhtudel tuleb kaasata naaberkruntide omanikke - naabrite õigused on sätestatud detailsemalt.
    Ootused pole õigustanud. Paljude turuosaliste arvates vajavad ehitusseadustik ja planeerimisseadus kindlasti muutmist, kuid pakutav eelprojekt muudab vähe asju paremaks, samas kui liigne liberaliseerimine ehitusvaldkonnas võib negatiivselt mõjutada ehitusturgu.
    Kaubandus-tööstuskoja juhi Mait Paltsi sõnul oli muudatuste eesmärk parandada ehituses kujunenud õiguslikku kvaliteeti, kuna ehitusvaldkonna reguleerimissüsteem on muutunud liiga kohmakaks. Samuti oli plaanis likvideerida praktika käigus tekkinud probleemid.
    "Kuid lõpptulemus on vastupidine, luuakse uusi regulatsioone. Selle asemel, et parandada vana, on alustatud millegi täiesti uue loomisega," kritiseeris Palts. "Sealjuures ettevõtjad näevad, et paljude probleemide lahendamise asemele võivad tekkida uued."
    Paltsi sõnul tegi kaubandus-tööstuskoda eelnõu koostamisel tihedat koostööd projekteerimis- ja ehitusettevõtetega, mis kõik väljendasid rahulolematust. "Me väga loodame, et uut seadust ei hakata jõuga läbi suruma ja leitakse kõiki rahuldavad lahendused. Kui seda ei juhtu, ei näe me üldse mõtet seadust muuta," usub Palts.
    Lõppsõna ametnikele. Arhitektid ja projekteerijad näevad samuti projektis tõsiseid puudujääke: paljudes olukordades saavad viimase otsustusõiguse mitte spetsialistid, vaid ametnikud kabinettides suletud uste taga.
    Arhitektide Liidu esindaja Tomas Paaver märkis, et projekt ei tee süsteemi eriti paindlikumaks: planeerimises ja ehituses kasutatavad kontseptsioonid on ikka veel vastuolus. Projektis ei ole selge, mida tähendab "ehitustööd" ja mille poolest erinevad need teistest töödest. See võib tekitada probleeme kogu sektoris.
    Nagu märkisid arhitektid, siis bürokraatlike dokumentide koostamisele ja kirjavahetusele maksumaksja raha raiskamise asemel tuleks suunata pingutus töökohtade loomisele, mille eesmärk oleks töö ühiskonna huvides.
    Ohtlik liberaliseerimine. Suurettevõtjad on veendunud, et ehitusvaldkonna liberaliseerimine võib lõppeda kurvalt. Elektritööde Ettevõtjate Liidu juhi Are Veski sõnul võib näiteks ehitusega seotud seaduseelnõudes turu liberaliseerimine suurendada maksupettuste ja elektriga seotud õnnetusjuhtumite arvu.
    Lemminkäinen Eesti ASi juhatuse esimees Sven Pertens märkis, et plaanitavad muudatused puudutavad vahetult ettevõtluskeskkonda ehitussektoris. "Kuigi riik ei peaks liigselt sekkuma regulatsioonidega ettevõtlusse ja ehitusturgu, peaks ehituses toimuv ikkagi alluma kindlatele reeglitele," möönas ta.
    Ehitusturul tegutsevatel füüsilistel ja juriidilistel isikutel peab olema vastav kvalifikatsioon ja vastavad oskused. Füüsiliste isikute puhul tähendab see Pertensi sõnul erialast haridust ja töökogemust, ehitusfirmade puhul aga varasemat sarnaste tööde kogemust ja töötajad, kes vastutavad ehitusobjektil toimuva eest.
    Loob ebaausat konkurentsi. "Ehitusturu liigne liberaliseerimine erinevate piirangute ja kohustuste tühistamise läbi soodustab ebaausat konkurentsi ehituses, aidates kaasa varituru tekkele. Kui lubada ehitusturule isikuid, kellel puudub kvalifikatsioon ja kogemus, soodustab see ka erinevaid maksupettusi, langevad tööohutus ja ehituskvaliteet. See puudutab kõiki ehitusega seotud valdkondi," rõhutas Pertens.
    Tema sõnul pöördus Ehitusettevõtjate Liit hiljuti koos paljude teiste liitudega justiitsministeeriumisse ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumisse palvega  alustada uusi eelnõuläbirääkimisi, kaasates kõik pöördumisele alla kirjutanud organisatsioonid.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Vootele Päi: Eesti väike seitsmik võib olla Brüsselis suur kaalukeel
Euroopa lükkab jõulisema käigu sisse. Eesti kas osaleb ja teenib või vaatab ja imetleb, mistõttu eelseisvad eurovalimised on erakordselt tähtsad, kirjutab siseministri nõunik Vootele Päi.
Euroopa lükkab jõulisema käigu sisse. Eesti kas osaleb ja teenib või vaatab ja imetleb, mistõttu eelseisvad eurovalimised on erakordselt tähtsad, kirjutab siseministri nõunik Vootele Päi.
Värske tuul Tallinna börsil: Liven läheb raha küsima võlakirjadega
Kinnisvaraarendaja Liven valmistab ette Eesti esimeseks rohevõlakirjade avalikuks pakkumiseks, mille tingimused avaldatakse lähiajal. Võlakirjad jõuavad ka börsi nimekirja.
Kinnisvaraarendaja Liven valmistab ette Eesti esimeseks rohevõlakirjade avalikuks pakkumiseks, mille tingimused avaldatakse lähiajal. Võlakirjad jõuavad ka börsi nimekirja.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Finora Pank värbas Tallinna Sadama tippjuhi
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Advokaadibüroo Lextal muudab nime
Alates 16. aprillist on advokaadibüroo Lextal uus nimi Widen, koondades ühise nime alla kolm bürood.
Alates 16. aprillist on advokaadibüroo Lextal uus nimi Widen, koondades ühise nime alla kolm bürood.
Nädala lood: lennujaamas valitseb aastaid üks firma, linnaasutuses paljastati bardakk
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.