Lammutav ehitusseadus?

Justiitsminister Hanno Pevkuri sõnul on aga eelnõu eesmärk muuta seadus lihtsamaks ja arusaadavamaks. Tema hinnangul on praegune ehitus- ja planeerimisseadus liiga üldsõnaline.

Veel sel aastal riigikokku. Mullu justiitsministeeriumi poolt koostatud seaduseelnõu tekst on saadetud ministeeriumidesse ja liitudesse kooskõlastamiseks. Vaatamata sellele, et eelnõu koostamine algas juba tükk aega tagasi ja sellega tegeleb palju huvitatud isikuid, juriste ja analüütikuid, ei ole osa ministeeriume eelnõuga selle praegusel kujul rahul, liitudel aga kutsus eelnõu esile terve rea märkusi ja etteheiteid.

See ajendas erialaliitude esindajaid pöörduma justiitsminister Hanno Pevkuri poole palvega mitte kinnitada eelnõu sellisel kujul, vaid arutada see veel kord läbi. Justiitsministeerium kavatseb esitada eelnõu riigikogule veel tänavu ning see on andnud projekti ümber käivatele debattidele uue hoo.

Arhitektide Liidu esindaja Tomas Paaver märkis, et projekt ei tee süsteemi eriti paindlikumaks: planeerimises ja ehituses kasutatavad kontseptsioonid on ikka veel vastuolus. Projektis ei ole selge, mida tähendab "ehitustööd" ja mille poolest erinevad need teistest töödest. See võib tekitada probleeme kogu sektoris.

Nagu märkisid arhitektid, siis bürokraatlike dokumentide koostamisele ja kirjavahetusele maksumaksja raha raiskamise asemel tuleks suunata pingutus töökohtade loomisele, mille eesmärk oleks töö ühiskonna huvides.

Ohtlik liberaliseerimine. Suurettevõtjad on veendunud, et ehitusvaldkonna liberaliseerimine võib lõppeda kurvalt. Elektritööde Ettevõtjate Liidu juhi Are Veski sõnul võib näiteks ehitusega seotud seaduseelnõudes turu liberaliseerimine suurendada maksupettuste ja elektriga seotud õnnetusjuhtumite arvu.

Lemminkäinen Eesti ASi juhatuse esimees Sven Pertens märkis, et plaanitavad muudatused puudutavad vahetult ettevõtluskeskkonda ehitussektoris. "Kuigi riik ei peaks liigselt sekkuma regulatsioonidega ettevõtlusse ja ehitusturgu, peaks ehituses toimuv ikkagi alluma kindlatele reeglitele," möönas ta.

Ehitusturul tegutsevatel füüsilistel ja juriidilistel isikutel peab olema vastav kvalifikatsioon ja vastavad oskused. Füüsiliste isikute puhul tähendab see Pertensi sõnul erialast haridust ja töökogemust, ehitusfirmade puhul aga varasemat sarnaste tööde kogemust ja töötajad, kes vastutavad ehitusobjektil toimuva eest.

Loob ebaausat konkurentsi. "Ehitusturu liigne liberaliseerimine erinevate piirangute ja kohustuste tühistamise läbi soodustab ebaausat konkurentsi ehituses, aidates kaasa varituru tekkele. Kui lubada ehitusturule isikuid, kellel puudub kvalifikatsioon ja kogemus, soodustab see ka erinevaid maksupettusi, langevad tööohutus ja ehituskvaliteet. See puudutab kõiki ehitusega seotud valdkondi," rõhutas Pertens.

Tema sõnul pöördus Ehitusettevõtjate Liit hiljuti koos paljude teiste liitudega justiitsministeeriumisse ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumisse palvega  alustada uusi eelnõuläbirääkimisi, kaasates kõik pöördumisele alla kirjutanud organisatsioonid.