ÄP: palgatöö asemel tasub mõelda perefirma loomisele

Oktoobri keskpaigast Äripäevas ilmunud Eesti maakondade edukamate firmade edetabelites figureerinud ettevõtteist olid vähemalt kümnendik perefirmad. Eriti torkas pereettevõtete rohkusega silma Hiiumaa.

Äripäeva hinnangul võiks Eestis olla oluliselt rohkem ettevõtteid, kus omanike ja juhtide seas on inimesed samast suguvõsast.

Eduka perefirma, rõivatootja Lenne OÜ omanikke ja juht Urmas Leeman ütles tänavu suvel, et pereettevõtted on edukad, sest keskenduvad pikaajalistele eesmärkidele ja väldivad liigset riski lühiajalise kasumi nimel. Seetõttu jäävad perefirmad suuresti puutumata ka kinnisvara- ja börsikrahhide ajal. Leemani sõnul iseloomustab perefirmasid keskmisest suurem pühendumine tööle ja kõikide töötajate suurem lojaalsus, seetõttu puudub tööjõu voolavus. Liigse riski vältimine võib küll tähendada, et ettevõtte areng ei ole piisavalt kiire. Samas on tegevuse jätkusuutlikkus paremini garanteeritud, edasi liigutakse tasa ja targu.

Muidugi võib perefirmat nimetada ka riskiks. Näiteks kui üks pereliige on riigiametis või ka erasektoris palgatööl ning teine peab oma firmat, saab viimase pankroti korral palgast ikkagi tuge, et tasuda laenud ja muud igakuised kulud. Teisalt võib palgatöö iga hetk otsa lõppeda, mis on olnud ka mitme hiljem edukaks osutunud firma loomise ajendiks. Samas ei pea ju ootama palgatöö lõppemiseni, vaid võib oma meelepärase äri juba varem püsti panna.

Perefirmale suuna võtmise poolt kõneleb ka olukord tööjõuturul. Maapiirkondades ongi tihti pereliikmed ainus võimalus, kelle seast (võtme)töötajaid leida. Lisaks saab pereliikmeid juba sugulussidemete tõttu rohkem usaldada. Teisalt ei pruugi pereliikme tööle palkamine olla parim valik, kui see on olulisim otsingukriteerium. Perefirma oht on, et valitakse sugulane, mitte parim saadaolev kandidaat.

Ühe perekonna baasil moodustatud ettevõttel võivad probleemiks osutuda ka järeltulijad, kes ei pruugi tahta firmat üle võtta. Lapsed ju teavad, kui palju tuleb äri arendamiseks tööd teha ja vaeva näha. Samuti on nad ehk näinud ka firma alustamise ja käimajooksmise rasket perioodi. Teisalt aga võib selle kõik üles kaaluda ettevõtlik vaim, mille sees noor inimene on maast-madalast üles kasvanud. Tema jaoks on raskused loomulikuks väljakutseks, mis vajavad nutikat ületamist.

Soome meedia on lausa kirjutanud sealsete perefirmade probleemist – lähiajal jõuab pensioniikka suur hulk aastakümneid tagasi oma äri asutanud ettevõtjaid, kelle lastel pole aga huvi selle alaga jätkata. Siin peitub võimalus eestlastele, kes võiks selliseid ettevõtteid üle võtta ning võimaluse korral tegevuse Eestisse üle tuua.

Ettevõtjast poliitik Eerik-Niiles Kross ütles augusti keskel Paide arvamusfestivalil, et Eestil on vaja 20 perefirmat, mis toodavad oma tehnoloogial toodet, millega ollakse maailmas esikolmikus või Euroopas esikohal. Ta viitas Saksamaale, kus sellisele kriteeriumile vastavaid pereettevõtteid on pool tuhat ning nad annavad üle 60% Saksamaa ekspordist.

Perefirmad pole Eestis väga nii-öelda pildis olnud, sest neid on raske üles leida. See võib olla ka ajakirjanike mugavus ning vähene töö uute allikate leidmisel. Ent julgus ja soov rääkida peaks olema ettevõtetele kasulik, neid märkaksid nii võimalikud kliendid kui ka koostööpartnerid. Lisaks võib esile tuua, et väikest tegijat meedia tavaliselt ei hammusta, pigem tõstab positiivselt esile. Seda aga perefirmad vajavadki.

ÄP: palgatöö asemel tasub mõelda perefirma loomisele

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised