Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Praxis: perefirmad on pikaajaliselt tulemuslikumad
Kuigi perefirmad ei suuda majanduse kasvades laiema omanike ringiga ettevõtetega tulemuste osas võistelda, on nad pikemas perspektiivis tulemuslikumad, leidsid Praxise majanduspoliitika analüütikud.
"Oma olemuselt tähtsustavad perefirmad pikaajalisi traditsioone ja keskenduvad võrreldes mitte-perefirmadega enam jätkusuutlikule arengule," selgitasid Praxise analüütikud Mari Rell ja Helena Rozeik.
„Pikaajaliste traditsioonide juurde tagasi tulles eristab neid mitte-perefirmadest erinev juhtimisstiil, näiteks kui mitte-perefirmas on tegevjuhi ametiaeg keskmiselt 6 aastat, siis perefirmas on see 20-25 aastast ehk terve üks põlvkond,“ seisis analüüsis. Analüütikute sõnul selgitab eelnev, miks Eestis pole seni olnud võimalik perefirmade temaatikaga väga põhjalikult tegeleda ning põhjalikke uuringuid ja analüüse perefirmade kohta praktiliselt pole tehtud. Seetõttu on Eestis vara rääkida perefirmade trendidest, mida Äripäev palus Praxisel analüüsida.
Reedel ilmus Äripäevas lugu, kust selgus, et Hiiumaa on perefirmade poolest Eesti rikkaim maakond. Samuti on maakonna TOPides ilmunud ettevõtete hulgast iga kümnenda omanikeringis ühe pere liikmeid.
„Küll on aga paras aeg hakata pöörama sellele teemale suuremat tähelepanu, alustades vastuste leidmisega sellele, keda või mida me üldse mõtleme perefirmade all, kes need perefirmad on, millega nad tegelevad, kas nad eristuvad mitte-perefirmadest juhtimise, edukuse, tulemuslikkuse poolest ja nii edasi,“ tõdesid analüütikud.
Relli ja Rozeiki hinnangul on praegu veel ebaselge, millist ettevõtet saab lugeda pereettevõtteks. Võimalus on seda defineerida kas ainult omanike või lisaks ka tööjõu seisukohast. Eestis on kokku leppimata, kuidas pereettevõtet defineerida ja erinevad uuringud käsitlevad seda erinevalt.
2012. aastal viis Praxis läbi väike- ja keskmiste ettevõtete arengusuundumuste uuringu, kus lähtuti definitsioonist, et perefirmaga on tegemist, kui vähemalt üks või kaks pereliiget omavad enamusosalust ettevõttes.
Küsitluse põhjal selgus, et ligi 90% ettevõtetest kuuluvad Eestis eraisikutele ning neist 66% on sellised, kus vähemalt üks või enam pereliiget omavad üle 50% osalusest.
„See on sarnane Euroopa Liidu riikide keskmisega, kus on pereettevõtteid 60% VKEdest. Enam on Eestis pereettevõtteid majutustegevuse, hulgimüügi ning veonduse tegevusalades ja kindlasti on pereettevõtlus iseloomulik põllumajandusele,“ märkisid Praxise analüütikud.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.