2. detsember 2013 kell 8:08

Automaks pole Ligi eraasi

Ma ei arva, et riigieelarve tasakaalustamise siht on rahandusminister Jürgen Ligi isiklik kius või ülesanne, mille eest ta üksi peab seisma ja vastutama.

Ka Ligi partei- ja koalitsioonikaaslastel, kes firmaautode maksumuudatuste eelnõu tagasivõtmisega eelarvesse augu lõid, tuleb sellel nädalal jätkuvatel aruteludel välja käia toekamaid katteallikaid kui Kreeka võlakirjade intressitulu tagastamata jätmine või lisadividendid riigifirmadest, mida justkui saab ja siis jälle ei saa augu katteks kasutada.

Sest auk on ehtne.

Euroopa Komisjon kirjutas kaaskirjas läinud kuul avaldatud riigipõhistele soovitustele, et muu Euroopaga võrreldes on Eestis tööjõud ja juba ka tarbimine kõrgelt maksustatud. Siit on täiendavat maksutulu raske leida.

Autode maksustamisest räägitakse mõnevõrra teises kontekstis - keskkonnamaksude all. Nenditakse, et uute autode park on Eestis kõige esinduslikum ja teiste riikidega võrreldes suurim saastaja, kuid et maksuhooba pole otseselt rakendatud, mis inimeste käitumist muudaks. Kütuseaktsiis üksi ei näi mõjuvat.

Jürgen Ligi on Euroopa Komisjoni autode maksustamise kaalumise ettepanekuid tuliselt tõrjunud, viidates Eesti hajaasustusele. Niisamuti kui varamakse, kus Eesti on OECD riikidega võrreldes Euroopa Komisjoni hinnangul alles lapsekingades. Rahandusminister on öelnud, et varamaksu maksmiseks oleme alles liiga vaesed. Ent kuskilt peab ka Eesti riik oma maksutulu saama, kõik maksud ei saa olla saatanast.

Kokkulepe on aga keerulisem, kui populaarsuspunktide nimel on maha mängitud näiteks maamaks kui võimalus eelarve tulubaasi laiendada maksuallikaga, mis riigist jalga lasta ei saa ning tooks tulu moel, mis majandust ei kahjusta. Või kui jätkuvalt on alles eluasemelaenude intressisoodustus, ehkki juba hoiatab Euroopa Komisjon Eestit uuesti käivituda võiva kinnisvara/laenuralli riski eest. Või kui nui neljaks peab tulumaksumäära kärpima, ehkki näiteks OECD soovitab sellest mõttest loobuda ja tõsta pigem maksuvaba miinimumi, et ennekõike madalamapalgaliste maksukoormat kergendada.

Eesti ei pea tingimata autodelt rohkem maksutulu kasseerima põhjusel, et muu Euroopa seda teeb - ja teeb seda mitmel erineval moel.

Mullu valminud raporti "Tax Reforms in EU Member States 2012" järgi olid 2012. a vaid Eesti ja Leedu riigid, mis seda võimalust ei kasutanud. Vahepeal on Leedu ilmselt midagi üritanud ja ebaõnnestunud, nagu viitavad meedias ilmunud kommentaarides kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts ning AMTELi juht Arno Sillat. See aga ei tee olematuks, et enam kui 20 liikmesriiki taolisi makse rakendab. Raporti järgi on näiteks Poola hiljuti samuti firmaautode käibemaksutagastusest loobunud. Luksusautod ja suuremad saastajad on kõrgemalt maksustanud nii Läti kui Rumeenia - ei ole see vaid rikaste riikide luksus. Lätis tögatavat Eestit autode offshore'iks.

Põhjala konsultatsioonifirma Copenhagen Economics kirjutab oma 2009. a uurimuses, mida tsiteerib "Tax Reforms in EU Member States 2012", et liikmesriigid teevad firmaautodele põhjendamatult heldeid soodustusi, mis äraspidiselt soosib just suurte ja saastavate autode ostmist. Sest firma rahaga võib, oma raha loetaks hoolikamalt.

Plussina märgitakse ära, et automaks ei oleks regressiivne - st proportsionaalselt suurem koorem ei jääks madalamapalgaliste kanda, kuna auto omamise tõenäosus kasvab koos jõukusega.

Ettevõtlusorganisatsioonide vastuseis autode suurema maksustamise vastu on arusaadav - ka kalkunid ei hääletaks tänupühade poolt. Samas on raske aktsepteerida või uskuda argumente, et ettevõtlus sellest maal välja sureks või Eesti kiviaega tagasi langeks. Ent nõustun Toomas Lumaniga - usuküsimused on kiriku rida. Niisamuti ei kõlba nii teravas teemas rahandusministeeriumi "tunnetuslikud" argumendid.

Samas - miks ikkagi peab ettevõtjal auto soetamine soodsam olema kui eraisikul - ja mida uhkem auto, seda suurem vahe. Lisaks oli käibemaksumuudatuste eelnõu seletuskirjast lugeda, et aasta alguses oli Eestis 5600 ettevõtet, mille eelmise aasta käive oli alla 1000 euro, kuid mille omanduses oli keskmiselt 1,3 sõidukit.

Praegu on peamine kriitikatorm puhkenud eelnõuga kiirustamise üle. Minister Jürgen Ligi seda ei eita ning pakub aruteludeks kevadeni ajapikendust. Ärgem siis raisakem seda aega rahandusministri persooni lahkamiseks olgu naisterahva või buldooseri aspektist. Eelarveauku sellega ei lapi. 

Samas arvan, et kui automaksu ka rahandusminister Jürgen Ligi ajal ei tule, siis tuleb see päevakorda mõne järgmise rahandusministri ajal, kelle isik debatti ära ei kaaperda.

Autor: Sirje Rank, Sirje Rank

Hetkel kuum