Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Asi pole autodes. Asi on põhimõttes
Liiga palju auru on kulunud ühele sõnale – sõiduauto. Unustaks hetkeks selle üksiku nimetuse. Küsimus on palju sisulisem: küsimus on järjepidevuses, me paljukiidetud erandeid vältivas maksusüsteemis. Suhtekorraldaja Villy Paimets küsiks pigem: mis järgmiseks?
Kas keegi saab kindel olla, et aasta pärast, 2015. aasta riigieelarvet menetledes ei kao ühtäkki sisendkäibemaksu mahaarvamise võimalus (NB! mitte käibemaksuvabastus või maksusoodustus!) kontorikuludelt? Ettevõtjad, va sunnikud, kasutavad kaasaskantavaid arvuteid paljuski omatarbeks, mõned ostavad koguni kallima otsa disaintooteid nagu Apple. Nad, va sunnikud, teevad erakõnesid, mõned koguni iPhone’ilt! Nad, va sunnikud, ostavad/rendivad kinnisvara! Mõned neist, erilised sunnikud, käivad kontoris ka väljaspool tööaega, mõnel on juriidiline isik kogunisti kodusele aadressile registreeritud. WC-paber, kätepesuseep, teised puhastusvahendid – vaid pime ei näe, et ükski neist pole otsene tootmissisend. Kontori kütmine, no väga paljud elustiiliettevõtjad lubavad ka pereliikmed (nt peale koolitundide lõppu läbi hüppavad lapsed) kontorisse sooja.
Või läheks veelgi kaugemale, võtaks teenused ette – miks peaks üks ettevõtja saama bürooruumide koristamiselt ja haldamiselt „soodustust“, koristagu ja hallaku ise! Või parkimine, mismoodi see tootmissisendina arvesse tulla võiks, mäletate, sõita pole tal, va sunnikul, ju vaja?
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.