Eestlane Euroopa Komisjoni presidendiks

Eesti on kogu maailmas esirinnas eri riigiteenuste digitaliseerimise poolest, Eesti on maailmas esikohal start-up’ide loomise poolest ühe elaniku kohta.

Euroopa Liit soovib saada maailma kõige innovatiivsemaks majanduskeskkonnaks. Kui küsisin viimati ühelt Brüsseli mõjukalt tegelaselt, mida selleks teha, vastas ta, et eestlane tuleks kinnitada Euroopa Komisjoni presidendiks. Kui minult selle peale päriti, kes võiks Eestist olla Euroopa Komisjoni president, ei osanud ma midagi kosta.

Eestis on arutatakse järgmise Eesti presidendi üle, kuigi presidendivalimised toimuvad alles kahe aasta pärast ning president on Eestis pigem esindusfiguur kui mõjukas otsustaja. Europarlamendi valimised toimuvad seevastu juba poole aasta pärast, Brüsselis võetakse vastu 80% Eesti elu puudutavast seadutest.Üks eurovolinikest saab Euroopa Komisjoni presidendiks ning pole ühtegi mõjuvat põhjust, miks president ei võiks tulla seekord Eestist. Praegune president Manuel Barroso on Portugalist, ühest sellest nn PIGS-i riigist, mille kohustusi eestlased koos teiste ELi rahvastega peavad veel aastakümneid oma kukil kandma.Eesti otsustajaid küsitledes selgub, Eestis millegipärast ei kujutata ette, et Euroopa Liidu president võiks olla eestlane. Millest selline tagasihoidlikkus? Samas korrutatakse, et Eesti on Euroopa Liidus kõige edukam liikmesriik ning Eestit tuuakse teistele eeskujuks. Ka Nõukogude Liidus olid eestlased väga edukad, ent Moskvas mängisid esimest viiulit peale venelaste grusiinid, armeenlased ja teised Kaukaasia rahvad.

Eesti otsustajate ükskõiksus Euroopa Liidu juhtimist puudutavates küsimustes pole mitte tagasihoidlikkus, vaid lugupidamatus oma rahva vastu, sest eesti rahva tulevik sõltub Euroopa Komisjoni  otsustest ning sealsete esindajate küsimus peaks olema kõigi Eesti otsustajate prioriteet number 1.