Jaanus Vihand • 23. detsember 2013 kell 4:27

Riiklike kangelaste ajastu

Kangelasi iseloomustab sirgjoonelisus ja eesmärgile pühendumus. Kangelane ei murra pead keerukate analüüsidega ega mõtle liialt oma tegude tagajärgedele. Ta ei pruugi alati täpselt mõista, mis on probleemi tegelik põhjus, kuid lahendus on tal sellegipoolest olemas, kirjutab Eesti Tarbijateühistute Keskühistu (ETK) tegevjuht Jaanus Vihand.

Üha rohkem avaldub kangelase käitumissündroom ka Eestis. Kui eesmärk on saada maksud kätte mõnesajalt skeemitavalt isikult, siis tuleks panna kõik ettevõtted maksuameti uusi vorme täitma ja kalleid IT-lahendusi tellima. Kui soovitakse võidelda alkoholismiga, on heaks lahenduseks kaupmeestele miljoneid maksev vaheseinte ehitamine kaupluste alkoholiosakondade ümber.

Parandamaks kuritegevuse statistikat ei ole ju mõtet võidelda põhjustega, vaid kindlam on ikka muuta seadusandlust nii, et pilt paistaks parem. Kui ettevõtjad juhivad tähelepanu, et juba praegu ulatuvad varguste ennetamisega seotud kulud ja vargustega tekitatud varalise kahju summad miljonitesse eurodesse, ning kuriteo rahalise piirmäära tõstmisel suureneb ettevõtjate kahju oluliselt, vastab ministeeriumi kõrge ametnik muu seas: „Kuigi mõistame Teie muret selles küsimuses, tuleb siiski vaadata suuremat pilti.“

Suurem pilt on vist see, et mäng käib vaid ühe värava suunas – kuidas näidata Eesti elu erinevate statistiliste võrdluste jaoks võimalikult positiivsena. Tegelik heaolu kasv (sh näiteks kuritegude arvu tegelik vähendamine, mitte nende peitmine väärtegude nime taha) on liiga keeruline, et selles osas midagi tõsiselt ette võtta.

Toompealt näha oleva suurema pildi peal paistavad tõenäoliselt kõik ettevõtjad ja ettevõtlusorganisatsioonid lihtsalt ühed tüütud omakasupüüdlikud tegelased, kes ainult enda huvide eest seistes RIIGI heaolu ei oska silmas pidada, ning kelle arvamused on seetõttu tühjust täis.

Ettevõtjate poolt vaadates tundub aga olukord arusaamatult kehv ja paistab, et aina kehvemaks läheb. Seadusi võetakse vastu kiirustades ja „üle laipade minnes“. Kindlust, et ka homme kehtivad samad reeglid, mis täna, enam ei ole. Argumendid, analüüsid ja uuringud ei maksa midagi ning loeb vaid nõuniku arvamus ja ministri subjektiivne eelistus.

ETK tegevjuhi Jaanus Vihandi arvates on ministeeriumite kabinetivaikuses sündinud eluvõõraste muudatuste vältimiseks hädavajalik, et ettevõtjate erialaliidud ise tegelevad strateegiate koostamisega ning algatavad diskussioone erinevatel teemadel. Loe pikemalt tänase Äripäeva paberlehes.

Hetkel kuum