Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Uus külm sõda
Ukraina näib olevat läbinud kriisi esimese faasi. Otsene sõjaoht on taandunud - kui ei toimu uut intsidenti, mis sütitab suurema konflikti. Vastasseis on muutumas uueks külmaks sõjaks, leiab Eesti Välispoliitika Instituudi analüütik Ahto Lobjakas.
Nii USA kui Euroopa Liit kaaluvad sanktsioone, mis meenutavad neid, mida rakendatakse Iraani vastu. Alustatakse viisakeeldudest ja kontokülmutamistest. Teisipäeval arutasid Londonis ELi ja USA ametnikud, millised Venemaa ametnikud löögi alla satuvad.
Pikemas perspektiivis kaalub USA rahakraanide kinnikeeramist Venemaa ettevõtetele ja pankadele ning kaubandussanktsioone. See tekitab muret Venemaa oligarhide seas, kuid on midagi, milleks Putin lähikonnaga on ilmselt valmis. Nimelt oli üks tema esimesi samme taas presidenditoolile tõustes käsk oligarhidele raha välismaalt koju tuua, vältimaks välise surve alla sattumist. See osutab, et Putin on valmis pikaks kaevikusõjaks Läänega. Pole võimatu, et ta valmistub Hiina-stiilis "riigikapitalismiks" Venemaal.
Võtmeküsimus on Krimmi staatus. Oluline on ka USA nõue, et Moskva tunnustaks Ukraina üleminekuvalitsust. Moskva on osutanud, et kummagi osas järeleandmisi ei tehta.
Võib oletada, et Venemaa lepib hetkel Krimmiga. Samas on märke, et Putin valmistub pingete kruvimiseks Läänega. Meie jaoks tähelepanuväärne on plaan pakkuda lihtsustatult Venemaa passe "kaasmaalastele" piiri taga. Lätis on Vene saadik osutanud, et sihtmärgiks on sealsed ca 300 000 mittekodanikku, kes passiga saaksid Venemaa pensioni. Kuidas Läti (ja Eesti) - koos Läänega - ohule võiksid vastata, on vara öelda.
Ukraina ilmselt päästetakse. USA, IMF ja EL kokku on lubanud lühiajalist abi üle kolme miljardi dollari väärtuses. Pikemaajaliselt on EL ja IMF valmis välja panema piisavalt raha, eeldusel, et Kiiev reformib majanduse. Ukraina grivna peab saama vaba(ma) kursi ning drastiliselt peavad vähenema küttesubsiidiumid elanikele (7,5% SKTst). See tähendab, et Ukraina sisemine stabiilsus satub seda suurema löögi alla.
EL on Ukraina suunal seni olnud otsustav. Valmistutakse ühepoolselt loobuma tollidest (või neid vähendama) Ukraina kaupadele (väärt kuni 500 miljonit eurot aastas). Euroopa Komisjon on keeldunud lubamast Gazpromil kahekordistada gaasitarneid Saksamaale läbi Ukrainast mööduva Opal juhtme. Pikas perspektiivis ei saa aga Saksamaa lubada Venemaa täielikku isoleerimist - vähem kaubanduslikel motiividel kui hirmust, et nii kaotatakse viimanegi kontroll olukorra üle kontinendil.
Toimetatud intervjuu põhjal.
Ole teemaga kursis! Telli e-kirja teavitused, kui ilmub uus artikkel märksõnaga: