Jürgen Ligi tänamatu roll
Sotsiaaldemokraatliku rahajagamise õigustamine on ilmselt parempoolse südametunnistusega rahandusminister Jürgen Ligile raske töö. Mõistlikku vastust küsimusele, kuidas enne raha ei olnud ja nüüd äkki jagub lennukiltki külvata, tal ei ole. Ei saagi olla.
Loomulikult ei kitku Ligi professionaalse poliitikuna ajakirjanduses juukseid lastetoetuse suurendamise, maksuvaba miinimumi suurendamise ja teiste kallite lubaduste pärast. Pigem valib ta kriitikute kritiseerimise tee selle asemel, et koalitsioonilubaduste konkreetsed katteallikad arvude keeles välja tuua. IRL saab piki päid ja jalgu, ja asja eest saab. Kuigi ega see veel asja ennast muuda.
Muidugi on IRLil oma vanemapensionist kahju, valitsusest minemalöömise pärast niikuinii. Pikemaajalises perspektiivis aga võib Reformierakond ise lastetoetuse laussuurendamist kahetsema hakata. Esiteks, selle lubaduse täitmise kirjutavad sotsiaaldemokraadid täies mahus enda arvele. Sotsid esitasid lastetoetuste suurendamist valitsusse mineku tingimusena, mäletate. „Meie tegime!“-kisa hakkab tulevakevadistele valimistel näkku karjuma igast sotside valimisreklaamist. Teiseks, suuremad lastetoetused jäävad riigieelarvet koormama pikaks ajaks. Katsu sa kord juba jagatud raha ära võtta! Kolmandaks, lausaline toetamine on parempoolse ilmavaatega nii teravas vastuolus, et söövitab Reformierakonna niigi auklikku kuvandisse veel mõnegi augu.
Sest parempoolse ilmavaatega inimene ju teab, et tasuta lõunaid ei ole ja lennukilt rahakülvamise summad võetakse tema enda taskust olgu siis otse või kaude. Mis oli näiteks tasuta ühistranspordi hind? Parkimistasude kolmekordistamine. Uue valitsuse esindajad on targu lubaduste katteallikatest kõnelenud võimalikult umbmääraselt. Alkoholi- ja tubakaaktsiisi suurendamine, erimärgistatud kütuste maksuerandite kaotamine ja uuesti lauale löödav autode käibemaksumuudatuste plaan annavad luksusliku lubadustepaketi katmiseks vaid pisikese osa. Efektiivsem finantsjuhtimine ja maksupettuste vähendamine on pigem niisama sõnamulin, vähemasti seni, kuni rehkendust avalikult ei näidata.
Aga ei näidata selle pärast, et hädakisa läheks lahti kohe, kui inimesed hakkavad aru saama, et „tasuta“ kõhutäie eest saabub ikkagi arve. Eeldatavasti koos tubli intressiga, sest kallid lubadused anti ajal, mil majandusseisakust võib kergesti saada majanduslangus. Pidu katku ajal annab valusalt mäletada.
Autor: Vilja Kiisler, Vilja Kiisler