11 lihtsat rahatõde

3. Säästmiseks on vaja eesmärki. On ju ilmselge, et enne reisile minemist tead, kuhu lähed. Samuti kaalud ju enne oma reisivõimalusi, otsid soodsamaid pakkumisi ja kiiremaid teid. Sama loogikat tuleks kasutada ka rahaasjades – kui tahad raha säästa, siis mis eesmärkidel? Kui eesmärgid teada, saad kaaluda erinevaid pakkumisi ja otsustada, mis sulle tulusamad on.

4. Mis on sinu majanduslik reaalsus? Kui sa seda ei tea, siis haara paber ja pastakas või löö lahti Excel. Loo kaks tulpa. Vasaku tulba peale kirjuta „aktiva“, parema tulba peale „passiva“. Aktiva alla lähevad sinu igakuised sissetulekud, sh eluaseme väärtus ja pangakontol olev raha. Passiva alla kirjuta kõik need kulud, mis viivad igakuiselt raha su kontolt ära. Näiteks krediitkaardi võlg, järelmaks, arved. Siis lahuta aktivate väärtusest maha passivate väärtus ja saadki teada, mis sinu majanduslik reaalsus on ning kus sa rahaliselt praegu oled.

5. Eelarve = teadmine. Eelarve ütleb sulle, kui palju raha saad kulutada. See on lihtne, kuid oluliselt tähtis, et finantseesmärke saavutada. Paljud meist peavad eelarve koostamist kui karistuseks, sest see tundub olevat igav ja aeganõudev. Lisaks arvavad inimesed, et neil on ülevaade kõikidest oma kulutustest. Kuid eelarve koostamine ei ole enda karistamine ja ainult numbrite tagaajamine, vaid saada teada, kas kulutamisega jääb meile pärast kätte piisavalt raha. Ja see on kõige olulisem.

6. Kui palju peaks säästma? Säästmise puhul kiputakse tihtilugu võtma eeskujuks mingit kindlat protsenti sissetulekust. Olgu selleks siis kas 5%,10%,15% või rohkem, tegelikult ei olegi see nii oluline. Tasuks säästa nii palju, kui mõistlikuks peetakse ja see on igaühel erinev. Ja selle asemel, et üritada säästa mingisuguse üleüldise soovitatava protsendi järgi, tuleks vaadata, kas säästmine toimub vastavalt oma võimalustele.

7. Kunagi pole hilja rahaasjades ohjad kätte haarata. Selle asemel, et oodata ja otsida seda kõige ideaalsemat investeeringut, tasuks alustada säästmise ja investeerimisega juba täna. Võimalused tekivad neil, kes otsivad ja tegutsevad, mitte neil, kes istuvad, ootavad ja loodavad, et ideaalne lahendus jõuab nendeni. Investeerimist saab alustada ka väikeste summadega ning säästmise summade suurus ei pea jalust rabama. Kõige tähtsam on alustada juba praegu! Kuluta vähem kui teenid ja ära kaota raha. Nii jääb raha üle säästmiseks ja investeerimiseks.

8. Ole iseenda peremees. Tihtilugu kiputakse investeerimisel käituma teiste järgi, kuna nii tundub olevat ohutu ja mugav. Kui karjainstinkt pähe lööb, tasuks uuesti üle vaadata oma rahaplaan ja eesmärgid ning meenutada, mis oli sinu algne strateegia.  Halvim, mida rahaasjades teha, on sörkide teiste järgi. Küsi endalt oma investeeringute kohta, kas need endiselt toetavad küsimust „miks?“ Kui vastus on „jah“, oled endiselt õigel teel. Kui mitte, tasuks investeerimisidee uuesti üle vaadata.

9. Spekuleerimine pole sama, mis investeerimine. Kui inimesed räägivad investeerimisest, kipuvad nad tihti seda ajama segi spekuleerimise või aktsiate kauplemisega. Avalik arvamus on üha rohkem toetanud väidet nagu sõltuks investeerimisedu sellest, kui osatakse ette näha turgude liikumisi. Inimestes tekitab hirmu mõte, et nad peavad oskama ette näha igat turu keerdkäiku. Tegelikult on investeerimine pikaajaline protsess ning investorid ei pööra päevastele ja isegi nädalastele kõikumistele erilist tähelepanu. Spekulandid seevastu ei suuda öösel undki saada, kuna muretsevad, mis homme võib turgudel juhtuda.

10. Ära kaasa rahaotsustesse emotsioone. Investeerimisel kiputakse aktsiaid müüma siis, kui kõik teised müüvad ja ostma siis kui kõik juba ostavad ning turg kõrgel. Selliste otsuste taga on emotsioonid. Kui turg tõuseb, valdab investoreid eufooria, kui langeb, hirm. Niisamuti võivad inimesed raha kulutada emotsionaalsete otsuste põhjal, mitte lähtudes oma majanduslikust reaalsusest.

11. Kordamine on finantsplaneerimise ema. Meie eelarvamused rahast mõjutavad ühel või teisel moel finantsotsuseid. Finantsplaani, mis on vettpidav, tasuks uuesti kasutada iga kuu. Korrates sama strateegiat jõuad iga kuu samade tulemusteni –tulud ületavad kulusid, kontole kogub rohkem sääste ning kasvab vaba raha hulk, mida kulutada.