Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Skandinaavia pankade valus kukkumine

    Nordea panga president Christian Clausenile jäi see pangajuhina viimaseks kvartaliks. Foto: EPA

    Kui aasta esimene pool möödus Skandinaavia pankadel tõusu tähe all, siis kolmandas kvartalis sööstsid tulemused järsult alla ja investorid pole rahul.

    Peamiselt rõhuvad pankade tegevust Rootsi ja Taani keskpankade negatiivsed baasintressimäärad. Samuti andis tulemustele hoobi augustis Hiinast alguse saanud börsilangus ja majanduse jahenemine.
    „Suvekuudel oli aktiivsuse tase oodatult madal, aga me pole sügise alguses näinud tavapärast turuaktiivsuse tõusu,“ rääkis Nordea panga juht Christian Clausen kehvast olukorrast.
    Skandinaavia suurima panga presidendi sõnul on hoiusemarginaalid jätkuvalt surve all ja laenud kasvavad kesiselt.
    Sama mure on ka ülejäänud kolmel suurpangal, mille tulemused jäid allapoole analüütikute ootusi. SEB kolmanda kvartali kasum langes aastaga koguni 38%, Nordea kasum 17% ja Swedbanki kasum 14%. Danske Bankil õnnestus küll kasumit samal ajal 12% võrra kasvatada, kuid kogutulud vähenesid siiski 10%.
    Kehvad tulemused viisid möödunud nädalal ka pankade aktsia hinnad langusesse. Näiteks Danske aktsia kukkus vaid mõne päevaga ligi 10%.
    Tugevaim hoop intressituludele
    Clausen rõhutas, et olukord Skandinaavia riikides on väga erinev. „Samal ajal kui Rootsi näitab jätkuvalt ühte parimat kasvutempot Euroopas, on Soomel keeruline rajale tagasi saada ning Norra kannatab samuti languse käes. Taanis läheb veidi paremini ja sealsed eluaseme hinnad on tagasi kriisieelsel tasemel,“ märkis Clausen.
    Pankadele valmistavad sel aastal aga kõige suuremat peavalu keskpankade negatiivsed intressimäärad. Veebruaris liitus Rootsi keskpank intressimäärade kärpimise klubiga ning langetas riigi baasintressimäära negatiivseks. Juulis langetati Rootsi krooni tugevnemise hirmus intressimäära veel 0,1 protsendipunkti võrra, kuna mure Kreeka majanduse tuleviku pärast levis üle Euroopa. Samal ajal on aga Rootsi eluasemehinnad pidevalt tõusnud ning see on kasvatanud muret kinnisvaramulli paisumise pärast.
    Hinnanguliselt lähevad ainuüksi negatiivsed intressimäärad Skandinaavia pankadele igas kvartalis maksma miljardeid Rootsi kroone. See annab hoobi eelkõige pankade intressituludele. Nordea puhas intressitulu langes möödunud kvartalis 1,27 miljardile eurole. Mullu samal ajal oli see 1,40 miljardit eurot. Ka Danske intressitulud vähenesid aastaga ligi 7%. Samas õnnestus SEB-l ja Swedbankil intressitulusid mõne protsendi võrra kasvatada. Bloombergi küsitletud analüütikud ootasid aga kõigilt pankadelt oluliselt paremaid tulemusi. Kuna kolmandas kvartalis oli ka aktsiaturgudel olukord kehv, said löögi pankade teenustasude tulud.
    Laenukahjud vähenevad
    Swedbanki juhi Michael Wolfi sõnul aitas madalatest intressimääradest tekkinud kahju korvata kasvav laenukäive, eriti just korporatiivklientide puhul. „Lisaks jäid laenukahjud väga madalale tasemele,“ märkis Wolf. See aitab pankadel omakorda kulutusi vähendada.
    SEB juht Annika Falkengreni sõnul on kliendid praeguses majanduskeskkonnas väga ettevaatlikud. Samas tõi ta positiivse aspektina välja selle, et inimesed püüavad oma riske maandada ja nõudlus riskijuhtimise teenuste järele kasvab. Üldise konservatiivsuse valguses huvituvad kliendid Falkengreni sõnul üha enam ka hoiuste toodetest ning Rootsis on hoiustamine eriti aktiivselt kasvanud.  
    Sellegipoolest langes pankade kogutulu kolmandas kvartalis märkimisväärselt. SEB kogutulu vähenes aastaga koguni 20%, Nordea pangal 18%, Danskel 10% ja Swedbankil 9%.
    Skandinaavia pankade tulemusedFoto: Miguel Alvarez
    Nordea vahetab juhi välja
    Kõige suuremaid kaotusi kandsid viimases kvartalis SEB ja Nordea. Citigroupi analüütikut Ronit Ghose'i Nordea nõrgem tulemus ei üllatanud. "Kolmanda kvartali tulemus vastas meie ootustele, aga jäi 8 protsenti konsensusarvamusest allapoole," teatas Ghose. Ta usub, et Nordea tulemuste ootusi tõmmatakse pärast kolmanda kvartali näitajaid allapoole.
    Nordea teatas augustis ka seda, et panga senise juhi Clauseni vahetab välja Casper von Koskull, kes võttis ameti üle 1. novembril.
    Danske kärpis ka oma tänavuse käibe prognoosi, öeldes, et see jääb möödunud aasta tasemele. Varem oli pank ennustanud, et see tõuseb. Danske juhi Thomas Borgeni sõnul tehti täiendavaid jõupingutusi, et kasvada Norras ja Rootsis. Samas tunnistas ta, et olukord nõuab ettevaatlikkust.
    Tarvis suuremaid jõupingutusi
    Swedbank on siiani kärpinud hoolega kulusid ja tõstnud tasusid, et vähendada negatiivsete intressimäärade mõju oma kasumile. Hoolimata kehvast olukorrast jäi panga juht Michael Wolf kvartalitulemuste avalikustamisel tuleviku suhtes optimistlikuks. Tema sõnul pole panga finantspositsioon kunagi tugevam olnud ning seetõttu on pank valmis silmitsi seisma uute väljakutsete ja võimalustega.
    Pankadelt oodatakse aga veelgi suuremaid jõupingutusi. Keefe, Bruyette & Woodsi analüütiku Karl Morrise sõnul hoolib turg ainult müügitulust. „See käib praegu suurema osa pankade kohta. Oluline on, kuidas nad saavad hakkama madalate intressimäärade keskkonnas,“ märkis Morris. Ta lisas, et Taanis peavad pangad nendega silmitsi seisma tõenäoliselt veelgi kauem kui Rootsis, kuna Taani kroon on otseselt seotud euroga.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nullist tuhandeteni: kuidas investeerida kasumlikult väikeste summadega
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Nädala lood: vahetusid juhid, müüdi ärisid ja mõtted kaitsetööstuse osas Eestis
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Saksamaa töötas välja „rohelise tööstuse“ kontseptsiooni
Saksamaa majandus- ja kliimakaitseministeerium esitles kontseptsiooni, mille eesmärgiks on vähendada süsinikuheidet olulisemates tööstusharudes.
Saksamaa majandus- ja kliimakaitseministeerium esitles kontseptsiooni, mille eesmärgiks on vähendada süsinikuheidet olulisemates tööstusharudes.
Raadiohommikus: puidutööstuse ebakindlus, rahatarkus ja lisaeelarve takerdumine
Nädala viimases hommikuprogrammis arutame riigi lisaeelarve üle, kuuleme seisust puidutööstuses ning räägime keskmisest palgast ja rahatarkusest.
Nädala viimases hommikuprogrammis arutame riigi lisaeelarve üle, kuuleme seisust puidutööstuses ning räägime keskmisest palgast ja rahatarkusest.