Birjo Must • 3 november 2015

Skandinaavia pankade valus kukkumine

Nordea panga president Christian Clausenile jäi see pangajuhina viimaseks kvartaliks.   Foto: EPA

Kui aasta esimene pool möödus Skandinaavia pankadel tõusu tähe all, siis kolmandas kvartalis sööstsid tulemused järsult alla ja investorid pole rahul.

Peamiselt rõhuvad pankade tegevust Rootsi ja Taani keskpankade negatiivsed baasintressimäärad. Samuti andis tulemustele hoobi augustis Hiinast alguse saanud börsilangus ja majanduse jahenemine.

„Suvekuudel oli aktiivsuse tase oodatult madal, aga me pole sügise alguses näinud tavapärast turuaktiivsuse tõusu,“ rääkis Nordea panga juht Christian Clausen kehvast olukorrast.

Skandinaavia suurima panga presidendi sõnul on hoiusemarginaalid jätkuvalt surve all ja laenud kasvavad kesiselt.

Sama mure on ka ülejäänud kolmel suurpangal, mille tulemused jäid allapoole analüütikute ootusi. SEB kolmanda kvartali kasum langes aastaga koguni 38%, Nordea kasum 17% ja Swedbanki kasum 14%. Danske Bankil õnnestus küll kasumit samal ajal 12% võrra kasvatada, kuid kogutulud vähenesid siiski 10%.

Kehvad tulemused viisid möödunud nädalal ka pankade aktsia hinnad langusesse. Näiteks Danske aktsia kukkus vaid mõne päevaga ligi 10%.

Tugevaim hoop intressituludele

Clausen rõhutas, et olukord Skandinaavia riikides on väga erinev. „Samal ajal kui Rootsi näitab jätkuvalt ühte parimat kasvutempot Euroopas, on Soomel keeruline rajale tagasi saada ning Norra kannatab samuti languse käes. Taanis läheb veidi paremini ja sealsed eluaseme hinnad on tagasi kriisieelsel tasemel,“ märkis Clausen.

Pankadele valmistavad sel aastal aga kõige suuremat peavalu keskpankade negatiivsed intressimäärad. Veebruaris liitus Rootsi keskpank intressimäärade kärpimise klubiga ning langetas riigi baasintressimäära negatiivseks. Juulis langetati Rootsi krooni tugevnemise hirmus intressimäära veel 0,1 protsendipunkti võrra, kuna mure Kreeka majanduse tuleviku pärast levis üle Euroopa. Samal ajal on aga Rootsi eluasemehinnad pidevalt tõusnud ning see on kasvatanud muret kinnisvaramulli paisumise pärast.

Hinnanguliselt lähevad ainuüksi negatiivsed intressimäärad Skandinaavia pankadele igas kvartalis maksma miljardeid Rootsi kroone. See annab hoobi eelkõige pankade intressituludele. Nordea puhas intressitulu langes möödunud kvartalis 1,27 miljardile eurole. Mullu samal ajal oli see 1,40 miljardit eurot. Ka Danske intressitulud vähenesid aastaga ligi 7%. Samas õnnestus SEB-l ja Swedbankil intressitulusid mõne protsendi võrra kasvatada. Bloombergi küsitletud analüütikud ootasid aga kõigilt pankadelt oluliselt paremaid tulemusi. Kuna kolmandas kvartalis oli ka aktsiaturgudel olukord kehv, said löögi pankade teenustasude tulud.

Laenukahjud vähenevad

Swedbanki juhi Michael Wolfi sõnul aitas madalatest intressimääradest tekkinud kahju korvata kasvav laenukäive, eriti just korporatiivklientide puhul. „Lisaks jäid laenukahjud väga madalale tasemele,“ märkis Wolf. See aitab pankadel omakorda kulutusi vähendada.

SEB juht Annika Falkengreni sõnul on kliendid praeguses majanduskeskkonnas väga ettevaatlikud. Samas tõi ta positiivse aspektina välja selle, et inimesed püüavad oma riske maandada ja nõudlus riskijuhtimise teenuste järele kasvab. Üldise konservatiivsuse valguses huvituvad kliendid Falkengreni sõnul üha enam ka hoiuste toodetest ning Rootsis on hoiustamine eriti aktiivselt kasvanud.  

Sellegipoolest langes pankade kogutulu kolmandas kvartalis märkimisväärselt. SEB kogutulu vähenes aastaga koguni 20%, Nordea pangal 18%, Danskel 10% ja Swedbankil 9%.

Skandinaavia pankade tulemused  Foto: Miguel Alvarez

Nordea vahetab juhi välja

Kõige suuremaid kaotusi kandsid viimases kvartalis SEB ja Nordea. Citigroupi analüütikut Ronit Ghose'i Nordea nõrgem tulemus ei üllatanud. "Kolmanda kvartali tulemus vastas meie ootustele, aga jäi 8 protsenti konsensusarvamusest allapoole," teatas Ghose. Ta usub, et Nordea tulemuste ootusi tõmmatakse pärast kolmanda kvartali näitajaid allapoole.

Nordea teatas augustis ka seda, et panga senise juhi Clauseni vahetab välja Casper von Koskull, kes võttis ameti üle 1. novembril.

Danske kärpis ka oma tänavuse käibe prognoosi, öeldes, et see jääb möödunud aasta tasemele. Varem oli pank ennustanud, et see tõuseb. Danske juhi Thomas Borgeni sõnul tehti täiendavaid jõupingutusi, et kasvada Norras ja Rootsis. Samas tunnistas ta, et olukord nõuab ettevaatlikkust.

Tarvis suuremaid jõupingutusi

Swedbank on siiani kärpinud hoolega kulusid ja tõstnud tasusid, et vähendada negatiivsete intressimäärade mõju oma kasumile. Hoolimata kehvast olukorrast jäi panga juht Michael Wolf kvartalitulemuste avalikustamisel tuleviku suhtes optimistlikuks. Tema sõnul pole panga finantspositsioon kunagi tugevam olnud ning seetõttu on pank valmis silmitsi seisma uute väljakutsete ja võimalustega.

Pankadelt oodatakse aga veelgi suuremaid jõupingutusi. Keefe, Bruyette & Woodsi analüütiku Karl Morrise sõnul hoolib turg ainult müügitulust. „See käib praegu suurema osa pankade kohta. Oluline on, kuidas nad saavad hakkama madalate intressimäärade keskkonnas,“ märkis Morris. Ta lisas, et Taanis peavad pangad nendega silmitsi seisma tõenäoliselt veelgi kauem kui Rootsis, kuna Taani kroon on otseselt seotud euroga.

Hetkel kuum