Terror suurt langust börsidele ei toonud

Euroopa suuremad börsid reageerisid Brüsseli terrorirünnakutele alguses ligi 1protsendilise langusega, kuid sellest suudeti taastuda ja kella 17-ks oli miinus vähenenud poole protsendini. Suurima surve alla sattusid reisifirmade aktsiad. Ebakindluse tõttu hakkasid tõusma nii Saksa, kui ka USA võlakirjade hinnad. Investorid sirutasid käe ka kulla ja hõbeda järele.

Nii nagu ka eelmise aasta Pariisi rünnakute ajal, kukkusid enim reisifirmade aktsiad. „Pole imestada, et näeme Euroopa lennu- ja reisifirmade aktsiate langust,“ kommenteeris CNBC-le Brüsseli terrorirünnakute mõju Accendo Marketsi aktsiauuringute juht Mike van Dulken.

EasyJet Plc, Air France-KLM Group ja Ryanair Holdings Plc, Lufthansa, British Airwaysi ja Iberia omanikfirma Consolidates Airlines Group SA reageerisid ligi 5protsendise langusega. Saksa reisifirma TUI AG langes 3 protsenti, Briti reisifirma Thomas Cook langes peaaegu 6 protsenti, aga selle languse juures mängis rolli ka asjaolu, et firma suvine eelmüük oli oodatust nõrgem.

Puutumata ei jäänud ka USA lennufirmad, näiteks Amercian Airlinesi aktsia langes kauplemispäeva alguses New Yorgis 2,5 protsenti. Reisifirmade aktsiatel läks sündmuse tõttu üleeuroopalises Stoxx 600 indeksis kõige halvemini. 

Tänane päev näitas, kui haavatav on Briti nael terrorile Euroopas. Nael on aasta algusest nõrgenenud teiste valuutade vastu, sest läheneb Suurbritannia referendum Euroopa Liidust välja astumise üle. Kui britid 23. juunil otsustavad Euroopa Liidust lahku lüüa ehk Brexiti kasuks, oleks sellel halb mõju Briti majandusele. Samas on aga terrorirünnakud Euroopas toonud kaasa Euroopa Liidust lahkuda soovijate hulga kasvu. Seetõttu reageeris ka nael USA dollari vastu 0,8protsendilise languse ja euro vastu 0,5protsendilise langusega.

„Kõige negatiivsem on reaktsioon Briti naelale,“ ütles Bloombergile Bank of America Merrill Lynchi G10 valuutastrateegia juht Athanasios Vamvakidis. „Sündmused, mis võivad suurendada põgenikevastaseid meeleolusid – nagu terrorirünnakud – tõstavad Brexiti riske.“

Nael oli tööstusriikide valuutadest nõrgima esitusega. „Arvan, et siin mängib rolli ka mure, et sellised traagilised sündmused võivad tõsta Euroopa Liidust lahkumise toetust,“ ütles Bloombergile Credit Agricole G10 valuutastrateegia juht Valentin Marinov.

Brüsseli sündmused panid valuutaturul tõusma Jaapani jeeni, mis kerkis euro ja dollari vastu pool protsenti.

Ebakindlus pani investoreid ostma Saksa ja USA võlakirju, mille hinnad tõusid ja tootlused langesid. „Terrorismi tume pilv kummitas uuesti Euroopa börse täna hommikul ning plahvatused Brüsselis kujundasid turgude meelsust,“ kommenteeris eile turgude reaktsioone Trustnet Directi turuanalüütik Tony Cross.

„Tume pilv“ tõi endaga kaasa meeleolu languse ning seetõttu võtsid ka võlakirjade tootlused suuna alla. USA 10aastase tähtajaga võlakirja tootlus langes 3 baaspunkti 1,88%-ni, Saksa sama tähtajaga võlakirja tootlus langes 2 baaspunkti, 0,21%-ni. Ka Belgia 10aastase võlakirja tootlus langes, 2 baaspunkti võrra, 0,614%-ni.

Vaatamata börside langusele ja üldisele pessimismile, tõusid väärismetallide hinnad. Kuld ja hõbe tõusid ligi protsendi ning see kvartal on kullale parim pärast 1986. aastat, kuna aasta algusest on tõusu kogunenud juba 18 protsenti. Ka teiste väärismetallide hinnad tõusid. Plaatina hind kerkis 0,4 protsenti, pallaadiumi oma 0,5 protsenti.

„Uudised kahest plahvatanud pommist Brüsseli lennujaamas ja ühest metroojaamas, mis asus Euroopa Liidu peakorteri lähedal, põhjustas turvasadamatesse tormamise,“ ütles MarketWatchile BMO Financial Groupi peaökonomist Douglas Porter.

Brüsseli sündmuste tõttu hakkasid naftafutuurid kõikuma tõusude ja languste vahel. Pärastlõunal ja enne USA turgude avanemist kukkus nafta hind miinusesse.

WTI toornafta futuur kauples 0,4% miinuses, 41,4 dollaril. Brenti toornafta futuur langes 0,2% 41,5 dollarile. Toornafta hinnad olid juba nädala alguses kõikuvad, kuna jätkuvalt on ebakindel, milliste tootmismahtudega lähikuudel OPEC jätkab. Arvatakse, et 17. aprillil Kataris toimuval OPEC ja kartelli mittekuuluvate riikide kohtumisel võidakse nafta tootmist vähendada, kuid pole selge, millised riigid on nõus seda tegema või kui palju ollakse nõus tootmist vähendama.

„Nafta ja mitmed teised turud on jõudnud teatud hingetõmbefaasi,“ ütles CMC Marketsi turgude peaanalüütik Ric Spooner CNBC-le. „Nafta hinnal on olnud märkimisväärne ralli. Oleme jõudnud olukorda, kus turg on eriti vastuvõtlik uudistele.“ Pärast sanktsioonide lõppemist on ka Iraan toomas üha rohkem enda naftat turule, kus valitseb niigi liigpakkumine. 

Novembris toimunud Pariisi terroriakt ei toonud kaasa pikaajalist aktsiaturgude langust. Aasta lõpus võtsid Euroopa suuremad aktsiaturud küll suuna alla, kuid selle taga oli rohkem mure maailmamajanduse väljavaadete pärast.

Eilset reaktsiooni vaadates võib järeldada, et midagi hullu aktsiaturgudele tulemas ei ole. Vältida tasuks aga reisifirmade aktsiaid ja Briti börsi, mis on haavatav geopoliitilistele sündmustele Euroopas. Ka kulla sära võib olla petlik, sest kui turgudel hirm väheneb, võib kulla hind hakata langema.