Venemaa nõuab eelarve täitmiseks riigifirmadelt suuremaid dividende

Venemaa peaminister Dmitri Medvedev kirjutas esmaspäeval alla korralduse, millega loodetakse 2016. aasta riigieelarve tulusid täiendada ligikaudu 100 miljardi rubla ehk 1,5 miljardi dollari võrra.

Ukaas paneb vähemalt kaheksale riigiettevõttele kohustuse maksta nii riigile kui teistele aktsionäridele senisest oluliselt suuremas mahus dividende. Selle saavutamiseks on aga vaja täiendavat finantsvõimendust või kulukärpeid, kirjutas Financial Times.

„Praeguses olukorras loeb iga rubla, valitsus püüab koondada kõik ressursid, mis aitaksid vältida täiendavaid kulukärpeid,“ Selgitas BCS-i juhtivanalüütik Vladimir Tihhomirov.

Vene valitsuse otsuse tõttu teatas Gazprom juba, et nende dividendid võiks suureneda 7,4 rublani aktsia kohta. Kuigi analüütikute hinnangul saavutataks nii vaid pool nõutust, tõusis väärtpaber eilsel börsipäeval 6,6 protsenti.

Valitsuse samm tuleb ajal, mil riigi majandus on teist aastat järjest languses ning madalad naftahinnad pärsivad riigieelarve tulude laekumist oodatud mahus. Juba eeldusel, et naftabarreli hind oleks 50 dollarit, jääks eelarve 3protsendilisse defitsiiti.

Kuna Venemaa planeeris juba 2014. aastal, et ligi pool eelarvetuludest saavutatakse nafta ja gaasi müügist, on maailmaturul toimuv neile eriti valulikult mõjunud. Eelmisel aastal kukkusid eelarvetulud energiahinna languse tõttu 43 ning tänavu märtsis 28,6 protsenti.

Lisaks riigiettevõtete survestamisele, plaanib Moskva riigisektori kulude kärpimist ligikaudu 10 protsendi võrra. Samuti kavandatakse osaluse vähendamist mitmes väärtuslikus riigiettevõttes. Erastamise alla lähevad näiteks naftahiiud Rosneft ja Bashneft, teemandikaevandaja Alrosa ning riigi suuruselt teine pank VTB.

Need kavatsused on tekitanud aga laialdast vastuseisu vene eliidi hulgas, kelle meelest on müügist saadav tulu praegu liiga väike.

Samuti plaanib Venemaa välja anda ka uue riikliku võlakirja. Selle tulemuslikkus on seatud kahtluse alla, sest idanaabrile kehtestatud sanktsioonide tõttu survestab lääs oma pankasid finantsinstrumenti mitte tarbima.

Lisaks Gazpromile, Alrosale, Rosneftile ja Bashneftile mõjutab valitsuse dividendiotsus veel Zarubežnefti, mille puhul on samuti tegemist naftaettevõttega, vee-energiaga tegelevat Rushydrot, Venemaa suurimat laevaettevõtet Sovkomflot ning riiklikku gaasitorumonopoli Transneft.