Kas oled investor või spekulant?

Järgnevalt avaldame Jason Zweigi arvamuse spekuleerimisest ja investeerimisest:

Kahjuks ei ole nende kahe eristamine, mida on hästi teinud kuulus investeerimisanalüütik Benjamin Graham, alati kõige lihtsam. Segadust on seega palju.

Iga vara võib ühe inimese käes olla investeering, teise inimese käes aga spekulatiivne tehing. Seega ei ole vahet, mida sa ostad. Vahe on selles, miks sa ostad ning see aitab määratleda, kas sa tegeled investeerimise või spekuleerimisega.

Benjamin Graham kirjutas raamatus „Security Analysis“ (1934) ja hiljem ka raamatus „The Intelligent Investor“ (1949): „Investeeringud on need, mis pakuvad analüüsi järel turvalisust, et põhisumma jääb alles ja sa saad selle pealt rahuldavat [või adekvaatset] tootlust. Rahapaigutused, mis seda põhimõtet ei järgi, on spekulatiivsed.“

Ma arvasin varem, et see kirjeldus on lõplik ja selge, aga hakkasin selle vigu nägema paar aastat tagasi. Kas ükski analüüs saab olla piisav, et „tagada“ turvalisus või positiivne tootlus?

Traditsiooniline vaade on selline (pärineb juba 19. sajandist), et investor on see, kes ostab varasid, mille pikaajaline rahavoog on positiivne. Spekulant ostab aga selleks, et lühiajalistest hinnaliikumistest kasu lõigata.

Aga kui sa ostad näiteks 100 aakrit maad ning ei arenda seda pool sajandit selle tõttu, et sinu arvamuse kohaselt laieneb sinna linn, siis kas sa oled investor?

Maalapp ei anna renditulu või teisi sissetulekuid. Sa saad selle pealt kasu ainult siis, kui keegi selle maalapi sinult mitmekümne aasta pärast kallimalt (inflatsiooniga korrigeeritult) ära ostab. Miski, mis võib tunduda investeeringuna, võib olla suuresti spekulatsioon.

Kui sa oleksid ostnud 1997. aastal Amazon.com’i aktsiat, mille hind oli siis 1,50 dollarit, kas sa oleks spekulant? Aktsia on nüüdseks tõusnud 800 dollari lähedale ning volatiilsus on aastate jooksul olnud väga suur. Ettevõte ei maksa dividende ja vahepeal pole firma isegi kasumis olnud.

Aga sa ostsid Amazoni, sest arvasid, et see ettevõte muudab maailma jaemüüki. Ja sa hoiad seda aktsiat, vaatamata sellele, et ettevõtte hinna ja kasumi suhe on tõusnud juba 175 juurde. Sa arvad, et ettevõte pole kasvamist lõpetanud. Sinu spekulatiivne tehing on kasvanud investeeringuga sarnaseks.

Aga teine inimene, kes ostis Amazoni aktsiat 1,50 dollari peal ja müüs selle 2 dollari eest maha, on spekulant. Kui ta ostis aktsia 750 dollari juures ja plaanib müüki 766 dollari juures, siis ta on samuti spekulant. Vara on sama, aeg on sama, aga motivatsioon ja ajahorisont on erinevad.

Sama vara saab ühe investori käes olla spekulatsioon ja teise investori käes investeering. Aga see ei ole kõik – üks inimene saab samal ajal olla nii spekulant kui ka investor.

Nii spekulant kui ka investor

Maaklerfirma Fidelity Investments tegi oma klientide seas küsitluse. Selles osalesid kliendid, kes tegid iga-aastaselt vähemalt 120 tehingut. Fidelity leidis, et need kliendid kasutasid lühiajalisteks tehinguteks keskmiselt vaid 37 protsenti oma portfellist.

„Kui nendega isiklikult rääkida, siis nad ütlevad, et nad pole aktiivsed kauplejad, vaid investorid, kes kauplevad,“ ütles Fidelity asepresident Drew Brownsword.

Investeerimisfirma Chrles Schwab Corpi kauplemisteenuste asepresident Barry Metzger ütles, et mõned aktiivsed kauplejad „on enda üle selle pärast uhked“ ning „usuvad, et kauplemine on lõbus ja osa sellest, kes nad inimesena on“. Need, kelle portfellist moodustavad spekulatiivsed tehingud väiksema osa, usuvad, et see on vaid „eesmärgi saavutamise abinõu“.

Benjamin Graham soovitas oma spekulatiivsed tehingud investeeringutest rangelt eraldada. Mis oleks parim idee? Tee omale eraldi kauplemiskonto, kus sa saad „hullu panna“. Selle osakaal võiks jääda näiteks 5protsendi juurde portfellist.

„Kõigis on väike spekulant peidus,“ ütles ana Research Affiliatesi juhatuse esimees Rob Arnott. Nende ettevõte pakub investoritele erinevaid tööriistu, kuidas oma varasid paremini juhtida.

See on tähtis endalt enne investeeringu tegemist küsida, miks sa seda teed. „Kujuta enda jaoks ette pikka joont, kus vasakus otsas on spekulant ja paremal pool investor,“ ütles Arnott. „Kui sa mingit vara ostad, kus kohas sa joone peal oled?“

Miks see üldse tähtis on?

Kui sa arvad, et sa investeerid, aga tegeled hoopis spekuleerimisega, võib reaalsus väga karmilt õuele tulla.

Investeerimisnõustaja Centre Street Cambridge Corpi juht Dennis Butler tõi välja ühe näite: Kui aktsiaturud on rekordkõrgel ja sa ostad üldise turu indeksfondi selle mõttega, et varasemalt on see pakkunud 10protsendilist aastatootlust, siis sa spekuleerid. Kui sa ostad aga indeksfondi teadmisega, et aktsiahinnad on kõrgel ja tulevikus saab tootlus veidi madalam olema, siis sa investeerid.

Ma lisaksin siia juurde – kui sa ostad aktsiaid hirmust, et sa jääd tõusust ilma, siis sa spekuleerid. Kui turgude kiire tõus paneb sind muretsema ning sa otsustad oma portfelli rebalanseerida (müüa tõusnud varasid ja osta langenud varasid), siis sa investeerid.