Mait Kraun • 22. jaanuar 2017 • 3 min
Jaga lugu:

Hiinlased müüvad USA võlga, venelased ostavad

USA presidendi Donald Trumpi ja Venemaa presidendi Vladimir Putini pildiga tass.  Foto: EPA

Tundub, et hiinlased ei pea USA riigivõlga enam heaks investeeringuks. See ei pruugi aga USA majanduse jaoks olla tingimata halb märk, kirjutab CNN Money.

Hiina vähendas novembris oma USA riigivõlakirjade hulka 66 miljardi võrra 1,05 triljoni dollarini. See on juba kuues kuu järjest, mil Hiina on USA võla osakaalu vähendanud.

Alates maist on Hiina müünud kokku 195 miljardi dollari eest USA riigivõlakirju. Oktoobris sai Jaapanist Hiina asemel USA suurim krediitor. Tõsi, ka Jaapan on tegelikult USA võlga müünud. Näiteks novembris vähendati oma investeeringuid 23,3 miljardi dollari võrra 1,11 triljoni dollarini. Jaapan on USA võlga müünud juba neli kuud järjest (alates juulist 46 miljardi dollari võrra).

Järsem müük hakkas peale enne seda, kui Donald Trump võitis presidendivalimistel Hillary Clintonit. Seega ei saa öelda, et võlakirju hakati müüma ainult Trumpi pärast. Tõsi, võlakirjade üldine müümine muutus novembris veidi kiiremaks, sest investorid loodavad, et Trumpi poliitikad panevad USA majanduse kiiremini kasvama. Viimane muudab võlakirjade omamise aga vähematraktiivseks. Kui investorid võlakirju müüvad, siis nende tootlus tõuseb. Tihtipeale hakatakse võlakirju müüma ajal, mil ootused majanduse paranemise suhtes on kõrged.

Trumpi plaani õnnestumine paneks tootlused tõusma

Kui majandus kiiresti kasvab, siis pakuvad võlakirjad reeglina väiksemat tootlust kui aktsiad. Börsifirmad saavad kasu eelkõige tarbijate ja ettevõtete kulutuste kasvust. Kui Trumpi stimuleerimisplaan õnnestub, siis peaks võlakirjade tootlused kiiresti tõusma hakkama.

USA 10-aastaste võlakirjade tootlus jõudis detsembris 2,62protsendini, mis on kõrgeim tase alates 2014. aasta septembrist. Alates sellest on tootlus veidi langenud (2,47 protsenti).

See näitab, et viimastel nädalatel on võlakirju rohkem ostetud. Tootluse langus on loogiline, sest aktsiaturgude kiire tõus on viimase kuu jooksul peatunud.

Tõsi, kõik riigid ei loobu USA võlakirjadest. Näiteks Iirimaa, Brasiilia, Suurbritannia ja Saudi Araabia on USA võlakirjade hulka veidi suurendanud. Venemaa on ostnud juurde aga 12 miljardi dollari eest USA riigivõlakirju. Nende riikide mahud on aga tunduvalt väiksemad kui Hiinal või Jaapanil.

Majanduse turgutamiseks on raha vaja

Tõenäoliselt müüvad Hiina ja Jaapan võlakirju ka selleks, et saada raha oma majanduste toetamiseks. Hiina püüab jüaani väärtust kasvatada, mis aitaks valuuta atraktiivsust maailmaturul tõsta. Seega on riik müünud USA võlakirju, et osta asemele jüaane.

Föderaalreserv kergitas detsembris baasintressimäära ja plaanib sellel aastal intresse kiiremini tõsta. Ka see peaks võlakirjade tootlust üles viima.

Kui palju võiks võlakirjade tootlus aga tõusta? Janus Capitali võlakirjafondi juht Bill Gross ütles, et tootlused peaksid Trumpi presidentuuri esimesel aastal paratamatult kõrgemale liikuma. Tõsi, garantiid selleks ei saa anda, sest Jaapani ja Euroopa keskpangad teevad kõik selleks, et enda intresse madalal hoida. See survestab ka USA intressimäärasid.

Gross ütles, et tähtis tase, mida jälgida, on 2,6 protsenti. Kui intressid tõusevad sellest tasemest kõrgemale, siis peaks algama karuturg (langev turg). See tase peaks tekitama müügilaine, mis tähendab, et USA riigivõlakirjadest loobub järjest rohkem investoreid.

„Hoidke 2,6protsendi tasemel silm peal. See on tähtsam kui Dow Jonesi 20 000 punkti ületamine. Palju tähtsam kui 60dollarine naftahind. Palju tähtsam kui euro ja dollari jõudmine võrdsele tasemele. See on intressitasemete ja aktsiaturgude jaoks väga tähtis,“ kirjutas Gross.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt