Buffett andis investoritele aru

Vanahärradest investeerimisgurud Warren Buffett (86) ja Charlie Munger (93) andsid ülevaate Berkshire’i tegemistest ning vastasid tunde investorite, analüütikute ja ajakirjanike küsimustele.

Berkshire Hathaway iga-aastane aktsionäride üldkoosolek toob inimesi sõna otseses mõttes üle maailma kokku, kõik selle nimel, et näha ja kuulda Warren Buffettit, firma tegevjuhti ja üht kõigi aegade suurimat investeerimisguru.

Kuigi üritus toimub alates reedest terve nädalavahetuse ja neelab enda alla kogu Omaha linna, siis põhiline sündmus kahe kõrges eas staariga toimub laupäeval. Nii ka seekord ning kokkutulnutega vesteldes rääkisid Buffett ja Munger kõiksugu teemadel, alates Berkshire’i bilansi raamatupidamispõhimõtetest kuni kahetsusavaldusteni, et omal ajal ei investeeritud Amazoni ega Alphabeti-Google’isse.

Peale naljaviskamise ja meelelahutuse aeti üritusel ka firma asju, mis käivad kaasas iga aktsionäride üldkoosolekuga. Selle käigus otsustati kinnitada nõukogu liikmed, hääletati maha kolm aktsionäride ettepanekut, mis nõudsid selgemat ja täpsemat ülevaadet Berkshire’i poliitannetustest ja metaani emissioonidest ning nafta- ja gaasiinvesteeringute vähendamist.

Buffett saab sel aastal 87aastaseks ning aastaid on räägitud tema mantlipärijast, sest kuigi vanahärra on veel väga tegus, siis igavesti see nii kesta ei saa. Seni on enamiku arvamus olnud, et Buffett töötab Berkshire’i tegevjuhina surmani. Sestap oli üllatus seda suurem, kui Buffett ütles koosolekul, et tema järeltulija võib ameti üle võtta veel Buffetti eluajal. Buffett lisas, et tema järglase peamine ülesanne on Berkshire’i hiiglasliku rahahunniku kulutamine. Ei kõla just halvasti, või mis?

Sellele järgnes kohe ka teine üllatav sõnavõtt Buffettilt, kelle sõnul võib Berkshire hakata järgmise paari aasta jooksul dividendi maksma. Tegu on seni ilmselt kõige selgema signaaliga, et firma rahaliste vahendite hulk kasvab kiiremini, kui Buffett koos oma alluvatega seda kulutada suudavad. Reedel avalikustatud tulemustest selgus, et märtsi lõpu seisuga oli Berkshire’il rahalisi vahendeid 96,5 miljardit dollarit, 10,5 miljardit rohkem kui kolm kuud varem.

Seda raha üritati esimeses kvartalis kulutada, kui koostöös Brasiilia investeerimisfirmaga 3G Capital tehti Kraft Heinzi alt 143 miljardi dollari suurune ülevõtmispakkumine toiduainehiiule Unilever, kuid viimane lükkas selle tagasi.

Buffett avalikustas laupäeval, et Berkshire ja 3G oleks kumbki toetanud 15 miljardi dollariga Kraft Heinzi tehingu rahastamist. Mõlemad firmad omavad umbes veerandit Kraft Heinzist. Buffett lisas, et Berkshire’i investeering tehingusse sõltus asjaolust, et tegu oleks sõbraliku ülevõtmisega.

Aasta jooksul tabas suur võltskontode loomise skandaal USA pangandushiidu Wells Fargot, milles Berkshire on endiselt suurim aktsionär. Laupäeval süüdistas Buffett panga endist tegevjuhti John Stumpfi, kes tema sõnul ei suutnud adekvaatselt ja kohe probleemile reageerida. Buffetti sõnul pole tema investeerimisvaade panka muutunud. Tegu oli hoobiga ka Berkshire’ile, sest kuigi Wells Fargo ei kuulu nende kontserni, sõltub Berkshire’i maine ka ettevõttest, kuhu on investeeritud.

Buffetti sõnul on nad vaeva näinud, et luua tugev ettevõttekultuur. Ta märkis, et Berkshire’il on eraldi telefoninumber, kuhu töötajad saavad helistada ja teatada probleemidest ning sinna tehakse aastas umbes 4000 kõnet. Lisaks on töötajad saatnud anonüümseid kirju otse temale endale, ütles Buffett. Ta juhtis tähelepanu, et kolm või neli kirja viimastel aastatel on toonud kaasa tõsiseid muutusi mitmes tütarfirmas.

Jäi mulje, et Buffett oli laupäeval üsna ausas ja otsekoheses tujus, sest peale Amazoni ja Google’i vea tunnistas Buffett, et IBMi investeerimine oli viga. “Ma eksisin,” iseloomustas ta enda 2011. aasta investeeringut IBMi.

Möödunud neljapäeval ütles Buffett teleintervjuus CNBC-le, et Berkshire müüs umbes kolmandiku neile kuuluvatest IBMi aktsiatest, sest firmal ei lähe karmi konkurentsi tingimustest nii hästi, kui loodeti.

Vanahärralt küsiti ka isesõitvate autode kohta ning ta tunnistas, et need omavad ohtu Berkshire’ile kuuluvale raudteefirmale BNSF Railway ning autokindlustusfirmale Geico, kuid Buffett ei muretse hetkel liialt selle üle.

“Minu isiklik nägemus on, et isesõitvat autod kindlasti tulevad, kuid nendeni läheb veel kõvasti aega,” arvas Buffett.

Muude teemade hulgas rääkis eluaegse demokraadina tuntud Buffett ka poliitikast ja ütles, et president Donald Trumpi plaan vähendada ettevõtete tulumaksu 15% peale sunnib Berkshire’i tõenäoliselt müüma kahjumiga teatuid investeeringuid sel aastal, sest kahjumite realiseerimine tulevikus võib muutuda vähem tulusaks. Enamik Berkshire’i käibest tuleb Ühendriikidest, mistõttu võib firma uuest maksuplaanist tohutult võita.

Buffetti sõnul kanduks osa võitu üle klientidele sektorites, kus on suurem regulatsioon, näiteks kommunaalteenuste sektor, ja karmim konkurents. Kuid firma võidaks suurema investeerimistulu pealt.