Alexander Elder: mulle meeldib mängu ilu

Küll aga on siiani ehe KinderCare'i aktsia soetamisest saadud õppetund. „Halvim, mis võib juhtuda, on see, kui sa oma esimese tehinguga kohe kasumit saad,“ rääkis Elder nädalavahetusel Tallinnas. „See loob pettekujutelma, et kauplemine on lihtne.“

Elder oli esimest korda kunagises kodulinnas Tallinnas oma kauplemistarkust jagamas, meelitades üle lahe kohale isegi Soome börsiguru Seppo Saario, kes Elderi raamatust aastakümneid õpetust ja inspiratsiooni on saanud. Äsja ilmus Alexander Elderi raamat „Börsikauplemine kui elatusallikas“ trükist ka eesti keeles. Raamatut on seni tõlgitud 15 keelde ja juba suvel ilmub see ka jaapani keeles.

Elderi elus sai pöördehetkeks 1968. aasta 21. august, mil Venemaa tankid rullisid sisse toonasesse Tšehhoslovakkiasse. „Ma mõistsin, et selles riigis ma elada ei taha,“ rääkis Elder Äripäeva konverentsil.

Elder õppis Tartu Ülikoolis psühhiaatriks, oli Marju Lauristini ja Ülo Vooglaiu kaasaegne ja mäletab neid hea sõnaga. Järgnes töö arstina nõukogude kalalaeval, kust lõpuks avanes võimalus Aafrika kaudu läände pageda. Sellele eelnesid aga pikad tunnid igapäevast hüppamist hüppenööriga, et otsustaval hetkel meeskonnakaaslastest kiiremini joosta. Nii jõudis Elder USA saatkonda, kust ta edasi Ameerikasse toimetati ja 20 dollariga uude ellu saadeti. „Kaks dollarit kulutasin Johnnie Walkerile, tuli ju tähistada,“ muheleb Elder tagantjärele.

Ameerikas avastas ta börsid ja kauplemise ning töötas ennast tippu. Nüüd kasutab ta seda mälestust kui üht kujundit, mille kaudu edukat kauplemist seletada. Nii nagu edukas pagemine eeldas pikka valmistumist, on vaja korralikult valmistuda ka börsil kauplemiseks.

Elder on keskendunud suhteliselt lühiajalisele kauplemisele, nn swing-kauplemisele. Ta tunnistab, et kõige lugupidamise juures legendaarse börsiguru Warren Buffetti ja fundamentaalanalüüsi vastu, ei ole tal endal sellist kannatlikkust, et aastaid oma otsuse tulemust oodata. „Ma sureksin igavusest,“ oigab Elder üksi selles mõtte juures, tunnistades, et tema jaoks piirdub „fundamentaalanalüüs“ selle välja peilimisega, mis on ühiskonnas parajasti kõige kuumem uus asi. Mõni aeg tagasi oli see 3D, nüüd on droonid, mida järjest enam erinevatel elualadel kasutatakse.

 

Aastatega on ta välja arendanud oma süsteemi ja indikaatorid, millest välja lugeda signaale, millal trend pöördumas on: „Osta depressiooni, müü maaniat“.

See osa Elderi metoodikast, mis puudutab strateegiat ja distsipliini, kehtib aga igasuguse investeerimise kohta. Ja just sellest on kõige raskem kinni pidada. „Emotsionaalselt on börsil kauplemine kõige raskem amet,“ ütleb Elder. 

Elder armastab värvikaid kujundeid. Börsikaupleja psühholoogiat avades tõmbab ta paralleele alkohoolikutega, kes reeglina oma probleeme ei tunnista. Ei tunnista ega teadvusta seni, kuni keegi palub neil kõik joodu kirja panna ja selle paberil kokku lööb.

Ka börsikaupleja peaks väga hoolega oma tehingute kohta päevikut pidama ja enesele aru andma. Panema plaani paika ja jälgima, kui edukalt tal see ellu viia õnnestub, et neist õnnestumistest ja vigadest õppida. Enda jaoks on Elderil eraldi päevik ka selle kohta, mis see talle rahaliselt maksma on läinud, kui ta liigse närvilisuse või kannatamatuse tõttu oma esialgsest plaanist hälbinud on. Ka oma kauplemiseelse meeleolu mõõtmiseks on tal kontrollküsimused olemas, mis kuuluvad igahommikuse rutiini juurde. Kui koondtulemus näitab eksalteeritud või teises äärmuses seisundit, ei anna ta enesele kauplemiseks luba. Sest turg on karm – võitmiseks peab keegi kaotama.

Teine võtmesõna Elderi jaoks on „küllalt“. Elderi sõnul püüab ta kasu lõigata aktsia hinna liikumisest äärmusest õige väärtuse suunas. Ja sellest piisab. „Ma ei karda riskida, sest riskin ainult sellega, mida saan endale lubada,“ ütleb ta.

Kauplejal soovitab Elder hoida omaette. Avatud tehingut pole vaja jututuppa arutama minna. „See on nagu su oma naine, kelle puhul sa samuti ei taha, et sõbrad kõrvalt õpetama tulevad,“ toonitas Elder vajadust oma strateegiale kindlaks jääda. Näiteks tõi ta olukorra, kus keegi on just Tesla aktsiat ostnud ja ärpleb sõprade ees. Siis aga läheb aktsia langusesse ja ärpleja ei saa käituda, nagu turuseis nõuaks, kuna kardab sõbra ees rumalaks jääda. Tagantjärele tehingut analüüsida ei keela aga keegi.

Elder jätkab väikeses mahus ka oma psühhiaatri praksist, kus üks sagedasi teemasid on see, kuidas inimene ise ennast saboteerib ja tagasi kisub. Taoliste probleemidega on silmitsi ka börsikauplejad. Et mõttekrambist lahti raputada, visualiseerib Elder olukorra, kus inimene kõnnib tänaval ja koer hammustab teda. Mõtlemisülesandeks on küsimus, miks hammustas koer just seda inimest ja mitte teisi, kes samuti seal tänaval kõndisid. „Mis signaali te koerale saatsite?“ Elder rahustab, et enese torpedeerimine on väga ravitav haigus.

Miks targad inimesed börsil kaotavad? Sest nad investeerivad igavuses ja ei pööra oma investeeringutele tähelepanu. Avatud tehing on nagu jalgratas, mida tuleb pidevalt sõtkuda, et see püsti püsiks. Ja tehingud on nagu lapsed, keda ei või olla liiga palju, et kõik piisavalt tähelepanu saaksid.

Elder tunnistab, et üleilmses finantskriisis tal kuigi edukas olla ei õnnestunud. Küll aga tabas ta õigesti ära turu põhja 2009. aasta märtsis. Praegust turgu peab ta nooreks pullituruks – läinud aastal oli väike korrektsioon. Mis teeb aga kauplemise praegu raskeks, on väga väike volatiilsus. Leppida tuleb väiksemate võitudega. Ja turg on muutunud kitsaks – tõusu veavad vähesed aktsiad, eelkõige tehnoloogiaaktsiad.

Elder ütleb, et pärast aastakümneid börsikauplemist ei tunne ta sugugi, et asi ammenduma hakkaks. Börsikauplemine ei ole tema sõnul intellektuaalselt kuigi nõudlik ettevõtmine. „Intellektuaalse rahulduse saamiseks teen midagi muud, loen ajalooraamatuid,“ ütleb Elder. Mis vaimustab, on mängu ilu. „See on parim lõbu, mida riided seljas saada võib.“