Liina Laks • 9 oktoober 2017
Jaga lugu:

Balti börsidel topeltpidur

Kaarel Ots
Kaarel Ots  Foto: Andres Haabu

Tallinna börsi pealik Kaarel Ots kinnitab, et juhtumid, mil ettevõttelt võetakse viimasel minutil luba börsil kauplemiseks, on üliharvad. Vähem kui nädala jooksul tuli selline topeltpauk korraga nii Riiast kui ka Tallinnast.

Kui Eesti kauplemishuvilisi tabas kui välk selgest taevast neljapäevaõhtune börsiteade, et vitamiinitootja Medical Pharmacy aktsiaid First Northile kauplema ei lasta, siis Riia börs pani üllatuslikult möödunud reedel käe ette vastuolulisele Saksa ettevõttele.

Luba-kahtlus-keeld

Möödunud nädalal Balti alternatiivturul kauplema hakkama pidav Deutsche Oel & Gas sai Nasdaqilt viimasel hetkel punase tule.

Ei juhtu tihti, et mõni tund enne kauplemise algust ettevõttelt paragrahvi 9.3 järgi turuluba ära võetaks, põhjenduseks inimkeeli see, et börs kardab: investorid võivad kahju saada.

Septembri alguses andis Riia Nasdaq Luksemburgis registreeritud nafta- ja gaasikompaniile Deutsche Oel & Gas loa oma aktsiad Riia alternatiivbörsile First North tuua. Möödunud esmaspäeval oleks kauplemine pidanud lahti minema, kuid reedel tuli üllatav teade: Riia Nasdaq märkis napisõnaliselt, et aktsiaid ei tule.

Kurioosne on juhtum lausa kahel põhjusel: on üsna haruldane, et kontsernile, mis „investorite huve või börsi mainet“ kahjustada võivad, üldse esialgne luba antakse. Nasdaqi teadetest selgub, et 27. septembril jõudsid Nasdaq Riia valdusesse „lisadokumendid“ ettevõtte kohta, mis siis nähtavasti börsi häirekella helisema lõid. Teiseks oleks ettevõte pakkunud aktsiaid justkui sadade miljonite eurode väärtuses, mis oleks sellest teinud First Northi ajaloo ühe võimsama ettevõtte.

Reglement, mille järgi Deutsche Oel & Gasile ja Meravitale punast tuld näidati, kõlab järgmiselt:

Noteerimisorganil (praegusel juhul Nasdaq Riia börsi juhtkonnal) on õigus emitendi finantsinstrumentide kauplemisele võtmisest keelduda, kui emitendi finantsseisund, turupositsioon, majandustegevus, juhtimine, reputatsioon, tulevikuplaanid või teised olulised asjaolud kahjustavad noteerimisorgani hinnangul oluliselt investorite huve või First Northi või börsi mainet.

See pole kontsernil aga sugugi esimene kord investoritega vastuollu minna.

Sahkerdamine aktsiatega

Päris krõbedalt on kahe aasta eest lahanud DOG Groupi ajalugu Saksamaa juristide portaal anwalt.de: 2013. aastal loodi ettevõte Luksemburgis SHCO 51 nime all 31 000eurose põhikapitaliga. Järgmise aasta suvel suurendati põhikapitali 5 miljoni üheeurose aktsia väljalaskmisega Deutsche Oel & Gas AG-le siis vastavalt 5 miljoni euro võrra. Sama aasta lõpuks väljastati veel pool miljonit aktsiat DOG Deutsche Oel & Gas AG-le. Sealjuures ei suurendatud kapitali mitte 0,5 miljoni euro, vaid 475 miljoni euro võrra. Saksa advokaatide andmetel sai selline asi võimalikuks tänu Luksemburgi audiitorile, kes pani paika, et nõnda see asi on. Sakslased nimetasid skeemi irooniliselt „imeliseks rahakasvuks“.

Lääne-Euroopas on kontsern oma tegevusega investorite viha alla sattunud. Sama anwalt.de kirjeldab 2015. aasta juhtumit, kuidas Stuttgardi ettevõte Energy Capital Invest aktsionärid nimivõlakirjadega üleöö Deutsche Oel & Gas S.A. omanikuks said. Pikantseks teeb loo asjaolu, et mõni nädal enne seda teatas ECI, et aktsionäridele ei tehta teatud USA nafta- ja gaasifondidest väljamakseid mitte rahas, vaid miskipärast justnimelt DOG aktsiates. Saksa advokaadid pidasid olukorda investorite jaoks üsna mõruks.

Baltikumis mängus palju raha

Siinkandis vähetuntud Deutsche Oel & Gasi enda veebilehelt võib lugeda, et tegu on maagaasitootmise arendajaga, millele kuulub Alaskas Corsairi-nimeline jupp põneva nimega Kitchen Lights Unitis. Tootma hakati 2015. aastal ning praegu turustatakse peamiselt Lõuna-Alaskasse. Erinevate firmade kaudu kuulub grupile ka naftatootmisäri.

Nasdaq Tallinna juht Kaarel Ots:“Tallinna börsi ajaloos on paar korda sellist asja ette tulnud“

Mida teeb börs/First North investorite kaitseks, et kahtlaseid ettevõtted sinna ei saabuks?

Lõpliku otsuse, kas ettevõte lubatakse börsile (või First Northi turule) teeb börsi noteerimisorgan. Nasdaq Tallinna börsi puhul on noteerimisorgan börsist sõltumatu noteerimis- ja järelevalvekomisjon. Komisjoni eesmärk on neutraalse pilguga hinnata ettevõtte n-ö börsikõlblikkust (finantsseisund, juhtimine ning aktsionäride plaanitav struktuur jm). Nasdaq Tallinna börsi noteerimis- ja järelevalvekomisjoni kuulub kaheksa liiget, täpsemalt saab komisjoni kohta infot siit: http://market/et/bors/ettevottest/nasdaq-omx-tallinn/borsi-komisjonid/.

Kuidas suhtub Nasdaq sellesse, kui First Northile tuuakse kahjumis (pole kunagi kasumisse jõudnud), aga ülikõrge valuatsiooniga ettevõte?

Börs ei saa selle kohta seisukohta võtta ning iga juhtumit vaatab börsi noteerimis- ja järelevalvekomisjon kogumis eraldi (st kasumi puudumine ei ole alati määrav; alustatud ettevõtted enamasti ei olegi kohe kasumis). Valuatsiooniga on üldjuhul lood suhtelised. Turumajanduse tingimustes otsustab turg riske arvesse võttes, kas hind on madal, õiglane või kõrge.

Kui tihti seda Nasdaqil (nii Baltikumis kui ka üldiselt) juhtub, et kauplema tahab tulla ettevõte, mis osutuks investoritele kahjulikuks? Kas on näiteid? Kui tihti paragrahvi 9.3 rakendatakse?

Enne, kui ettevõte jõuab taotluse esitamiseni börsil kauplemisele võtmiseks/noteerimiseks, peab ettevõtte prospekt olema finantsinspektsioonis kinnitatud. Ajaks, kui ettevõtte turuletuleku küsimus jõuab noteerimis- ja järelevalvekomisjoni lauale, on ettevõtte kohta tehtud põhjalik analüüs (finantsid, juhtimine jmt), et kaardistada kõik võimalikud riskid ja murekohad. Mis tähendab, et börsile jõuavad ikkagi ainult need ettevõtted, kes vastavad seatud standarditele ehk siis investorite huvide kaitse on võimalikult hästi tagatud.

Sellest tulenevalt on olukorrad, kus börsi noteerimis- ja järelevalvekomisjon otsustab ettevõtte kauplemisele võtmisest/noteerimisest keelduda, väga harvad. Nasdaq Tallinna börsi ajaloos on seda paar korda ette tulnud.

Oma veebilehel andis kontsern teada, et Riias oli plaanis pakkuda B-aktsiaid. Siinjuures on oluline märkida, et ettevõtte hinnangul on tal põhikapitali 500 miljoni euro jagu ning see kõik on A-, B-, C- ja D-aktsiateks jaotatud. Kokku oli kontsernil plaanis võtta kauplemisele First Northil enam kui 219 miljonit aktsiat nimiväärtusega 1 euro aktsia kohta. Ettevõte ise hindas veel möödunud nädalal ühe aktsia väärtuseks 13,5 eurot aktsia kohta. Eeldusel, et kõik aktsiad täis märgitakse, oleks see tulemuseks teinud ühe Balti börside ajaloo võimsaima pakkumise. Lisaks plaanis ettevõte selle nädala lõpuks viia aktsiad ka Frankfurdi, Stuttgardi ja XERTA kauplemisplatsile. DOG ise on aga viidanud, et järgmisel aastal kavandatakse ka „päris-IPOt“.

Kontserni finantsjuht Christoph Mahler teatas ise veebilehel, et Riia First Northile tulekuga „täidetakse B-aktsiate omanikele antud lubadus“. Lisaks anti teada, et alternatiivturule tuleku puhul on plaanis muuta ettevõtte vorm Societas Europeaks (SE).

Samas tekitab kontserni – kuhu kuulub kokku seitse moodustist – senine tegevus terve hulga küsimusi. Christoph Mahler toob veebilehel välja küll „rõõmustavad“ esimese poolaasta majandustulemused, mis jäävad ettevõtte väärtust ja aktsiate pakkumise haaret arvestades üsna tagasihoidlikuks: käive ulatus selle järgi kontsernil esimesel poolaastal kaheksa, kasum poole miljoni euroni.

Põnevat lugemist pakub ka ettevõtte prospekt, kus on märgitud erinevad kohtulahendid. Sealt leiab näiteks nii 15 miljoni dollari suuruse hiidtrahvi USA piirivalvelt kui ka mitme miljoni suuruse käimasoleva kohtuvaidluse Saksamaa investoriga.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt