Nafta puurimine merel – tsükli põhjas

19. oktoober 2017, 11:15
Transoceani aktsia hind on viimasel aastal võimsalt kerkinud.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20171019/BORS/171019641/AR/0/AR-171019641.jpg
Ainult tellijale

Nafta puurimisplatvorme opereerivate firmade aktsiad liiguvad kooskõlas nafta hinna muutustega. Suuremad raskused peaksid sektoris juba seljataga olema, kuid riskid jäävad.

Investorid otsivad aktsiaturul ikka sektoreid ja tegevusharusid, mis peaksid kohe-kohe suurele tõusule pöörama. Tihti on selleks uue tehnoloogiaga seotud tegevusharud, kuid sellisteks võivad olla ka suurte tsükliliste liikumistega seotud valdkonnad. Näiteks naftasektor ning eriti naftafirmadele teenuseid pakkuvad ettevõtted.

Kui aastatel 2010–2014 püsis nafta hind 80 ja 110 dollari vahel, siis tegid suured naftafirmad laiaulatuslikke plaane merel asuvate uute naftaväljade kasutuselevõtuks. Kuid viimasel paaril aastal oleme näinud naftahinna püsimist 40—50 dollari vahel, mis omakorda tähendab, et naftafirmad on investeerimisplaane kärpinud. See on viinud puurimisplatvorme opereerivad firmad suurtesse raskustesse.

Hind seab piirid

Nafta suhteliselt madal hind tähendab, et suurtel naftafirmadel pole mõtet kasutusele võtta uusi puurkaeve piirkondades, kus selle kaevandamine on kallis. Üheks selliseks alaks on merepõhi, kus nafta ammutamiseks peab tegema suuremaid investeeringuid kui maa peal puurides.

See on ka põhjus, miks merel naftapuurimisplatvorme välja rentivate firmade käsi käib viimastel aaastatel kehvasti. Näiteks maksis sektori ühe liidri Transoceani aktsia 2014. aasta juunis 45 dollarit, aga praegu püsib hind 10 dollari peal. Kuid kas saame eeldada, et praeguselt tasemelt võiks ettevõtte tulemused paraneda ning sellega seoses ka aktsia hind tõusta?

Sellele küsimusele vastamiseks tuleb teada, mis on nende ärimudeli kõige olulisem komponent - nimelt see, kui palju nad saavad platvormide väljarentimise eest tasu küsida. See omakorda sõltub klassikalisest mikroökonoomika pakkumise ja nõudluse tasakaalust. Pakkumise pool tuleneb sellest, kui palju tuleb uusi puurimisplatvorme turule.

Kui 2014. aastal olid nafta hinnad kõrgel, oli ka puurimisplatvormide rendi hind tõusnud nii kõrgele, et puurimisteenuse pakkujatel tasus uusi platvorme tellida. Paraku jõudsid need platvormid valdavalt turule 2016. aastaks, kui nafta hind oli juba tublisti langenud. Seega kõik merepuurimise projektid, mis arvestasid tasuvusanalüüsis üle 70dollarilise nafta hinnaga, lükati edasi. See tähendas platvormi rendiäri langust.

Puurimisteenuste käive ja kasum sõltub kahest asjaolust: kui palju platvorme suudavad nad välja rentida ning milline on rendihind. Maailmas on 821 mere naftapuurimisplatvormi (statista.com veebilehe andmetel), millest 95 asub Mehhiko lahel (USA vetes), 47 Kirde-Euroopas (peamiselt Põhjamerel ja Barentsi merel) ning 47 platvormi Lõuna-Ameerikas. Teisteks olulisteks merel puurimise piirkondadeks on Lähis-Ida, Lääne-Aafrika ja Kagu-Aasia.

Nafta hinna uus, madal tase

Peale seda, kui nafta hind käis 2014. aasta septembris tipus, on selles sektoris ikka otsitud hetke, mil nafta hind põhjas ära käib ja uuesti tõusma hakkab. Viimasel paaril aastal on suurele naftahinna tõusule takistuseks saanud tootmiskasv varem sõdade käes vaevelnud riikides, nagu Liibüa ja Iraak, ning muidugi USA naftatootmise suurenemine.

Kui 2010. aastal toodeti USAs naftat 5,5 miljonit barrelit päevas, siis 2016. aastaks juba 8,9 miljonit barrelit päevas (62% kasv kuue aastaga). Need asjaolud on hoidnud nafta barrelihinna 45–50 dollari juures, nii et ka OPECi tootmise piirangu meetmed ei ole pannud nafta hinda enam oluliselt tõusma.

USA tootmise kasv tuleneb uudse tehnoloogia kasutuselevõtust, kus maapõues asuva nafta ja maagaasi kättesaamiseks rakendatakse hüdraulilist maapinna murdmist ning horisontaalset puurimist. Näiteks võrdleval perioodil ei ole Mehhiko lahe puurimisplatvormidelt toodangu kasvu sisuliselt nähtud – nii 2010. kui ka 2016. aastal püsis sealne tootmine 1,6 miljoni barreli juures päevas.

Kas naftapuurijatel on põhi seljataga?

Kui veel 2015. aastal räägiti, et merel nafta väljapumpamise tasuvuslävi algab 70 dollarist barrelist, siis seoses platvormide rendihindade langusega on see lävi vajunud 50 dollari alla. Nii et lähiaastatel võime näha taas merel asuvate naftaplatvormide rajamise kasvu.

Platvormi operaatorite jaoks on samal ajal probleemiks see, et kui praeguste rendihindade pealt tehakse pikaajalisi 2-3aastaseid lepinguid, siis järelikult lukustatakse ka kasumimarginaalid platvormi operaatoritele suhteliselt madalal tasemel ära. Peamine kasumi kasvatamise võimalus operaatorile on võimekus hoida töös rohkem platvorme. Teine võimalus on muidugi see, kui järgmisel aastal lõppevaid rendilepinguid suudetakse sõlmida selleks ajaks juba kallinenud rendihindade pealt. Aga see omakorda sõltub nafta hinna liikumisest.

Brenti toornafta hind on kerkinud üle 55 dollarile barrelist. Seda, et hind tasahilju kerkib, näitab asjaolu, et viimasel kolmel aastal on nafta hinna põhi iga aastaga tõusnud. Kui 2015. aastal oli see 30 dollarit, 2016. aastal 44 dollarit, siis sel aastal on Brenti toornafta madalaim hind olnud 46 dollari juures.

Brenti nafta aasta keskmine hind eelmise aasta 43 dollari pealt sel aastal tõusnud 51 dollarile. Seda, et tööstusharus on näha väikest asjade paranemist, on välja toonud ka naftapuurimisplatvormide firmade tegevjuhid, öeldes, et uusi päringuid on eelmise aastaga võrreldes rohkem.

Näha on optimismi taastumist

Niisiis on investorid taas hakanud vaatama merel naftat puurivate firmade poole. Sektori turuliidri Transoceani aktsia on põhjast tõusnud 40%, kuigi kolme aasta tagusest ajast on see ikkagi 64% madalamal.

Kuna naftaplatvormide rentimise päevahinnad on viimase kolme aasta jooksul alla tulnud, siis hakkab ka praeguste naftahindade juures puurimine järjest rohkem ära tasuma. Kui Transocean veel eelmisel aastal teatas, et merel puurimine on kasumlik 50dollarilise naftahinna juures, siis praeguseks on tasuvuslävi langenud 46 dollari peale. See on suur kontrast veel 2015. aastal olnud 70dollarilise tasuvuslävega ning samas suurusjärgus maa peal USA naftaväljade puurimise tasuvuslävega. See on ka põhjus, miks suured naftatootjad soovivad uute puurimisplatvormide rendilepingute puhul praegused madalad rendihinnad võimalikult pikaks ajaks lukku lüüa.

Ühe tegevusharu tsükli põhja võib ennustada ka selle järgi, kas seal on tulnud juba pankrotte ette või on madalaid hindu ära kasutatud teiste ettevõtete ostmiseks. Mere naftaplatvormide operaatorfirmade puhul oleme näinud Norra ettevõtte Seadrill pankrotti ning ülevõtmiste poole pealt on laual Atwood Oceanicsi ülevõtmine Ensco poolt ning Songa Offshore’i ülevõtmine Transoceani poolt. Need asjaolud võivad märku anda, et põhi on tegevusharus käes.

Kokkuvõttes sõltub merel naftapuurimisplatvorme opereerivate firmade käekäik suuresti nafta hinna liikumisest. Kui see liigub ülespoole, tulevad ka sektori jaoks helgemad ajad tagasi. Kui nafta hind liigub ka järgmisel aastal 45—50 dollari ümber, siis suurt kasumite kasvu me ei näe.

Siiski võivad praegu allahinnatud väärtusega aktsiad väikest tõusu näidata. Nafta hinna tõusu korral võib siit tulla suurt kasvu. Samas - kui nafta hind peaks langema, siis näeme selle sektori aktsiate uut langust.

Transoceani aktsia kerkis järsult

Merel puurimise ettevõtted asuvad peamiselt USAs ja Norras. USA suurim on 4,1 miljardi dollarilise turuväärtusega Transocean.

Naftapuurijate viimase kolme aasta suurkukkumisest räägib tõsiasi, et näiteks Transoceani aktsia on kolme aasta tagusest ajast 64% allpool. Aga kuna naftahinna üldine trend pole enam niimoodi kukkunud nagu2016. aastal, siis see on pannud investorid taas positiivsemalt merel naftapuurijate poole vaatama. Nii on selle valla turuliidri Transoceani aktsia augusti põhjast kerkinud 40%.

Kuna sektor on kõrge kapitalivajadusega, siis tasub vaadata ettevõtte võlakoormust ning laenude teenindamise võimet. Transoceani aastane EBITDA on 1,58 miljardit dollarit ning võlatase 7,4 miljardit dollarit. Aastane intressikulu on 512 miljonit, seega ületab ärikasum intressikulu üle kolme korra, mis annab paraja puhvri võlakoormuse teenindamiseks.

Teine aspekt on võla suurus võrreldes ettevõtte varadega. Esimese poolaasta seisuga oli Transoceani puurimisplatvormide väärtus 18,9 miljardit, mis teeb võlatasemeks võrreldes varadega 39%. See tase peaks kreeditoridele meeldima, nii et Transocean peaks rahaliselt vastu pidama ka siis, kui puurimisplatvormide rendihinnad isegi tõusma ei hakka.

Sektori nõrkust kasutas Transocean ära rivaali ostmiseks. Nimelt avaldati augustis ostupakkumine Norra firma Songa Offshore ostuks. Firma eest maksab Transocean 1,1 miljardit dollarit, mis tasutakse enda aktsiate ning konverteeritavate võlakirjadega. Koos Songa võlaga oleks tehingu väärtuseks 3,4 miljardit dollarit. Songa on Statoili suurim partner arktilistes vetes nafta puurimisel.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
19. October 2017, 11:09
Otsi:

Ava täpsem otsing