Kõik, mida on vaja teada ETFidest

31. oktoober 2017, 09:30
BlackRocki hallatavad iShares ETFid on oma fondidesse kogunud ligi 37% kogu ETFidesse investeeritud varadest.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20171031/BORS/171029895/AR/0/AR-171029895.jpg

ETFid ehk börsil kaubeldavad fondid muutuvad aasta-aastalt üha populaarsemaks. Seda nii lühiajalisele hinnatõusule panustavate kauplejate kui pikaajaliselt sääste finantsturgudele paigutavate investorite seas.

1993. aastal turule toodud innovaatilisest finantstootest on tänaseks saanud võimalusterohke maailm - ligi 7000 erinevat ETFi rohkem kui 300 ETFi pakkujalt, mis kauplevad kümnetel börsidel.

Üldiselt tõmmatakse börsil kaubeldavatest fondidest rääkides võrdusmärk ETFide ja passiivse investeerimisstrateegia vahele. Tegelikkuses see võib nii olla, kuid ei pruugi. Tänaseks on ETFide turg arenenud juba nõnda kaugele, et eksisteerivad nii aktiivselt juhitud ETFid kui kvantitatiivsetel algoritmidel põhinevaid investeerimisstrateegiaid viljelevad fondid, mille puhul termini passiivne investeerimine kasutamine on üpris eksitav.

Esimene ETF ja algusaastad

Esimene börsil kaubeldav fond loodi 1993. aastal USAs. Selleks oli fondivalitseja State Street Global Advisors turule toodud SPDR S&P 500 ETF Trust ehk USA ligi 500 suurima ettevõtte aktsia hindade liikumist peegeldav ja S&P 500 aktsiaindeksit järgiv ETF.

Kõnealune ETF kaupleb USAs NYSE Arca börsil tänaseni kauplemissümboli SPY all. Kui esialgu võiks arvata, et nõnda suurepärasele finantsinnovatsioonile joosti tormi ning ETFide populaarsus hakkas hoogsalt kasvama, siis tegelikkuses see nõnda ei olnud.

Viis aastat pärast esimese börsil kaubeldava fondiga turule tulemist oli USA börsidel võimalik kaubelda vaid 29 ETFiga, mille summaarne varade maht ulatus kõigest 15 miljardi USA dollarini. Võrdluseks olgu öeldud, et ainuüksi selle sama eelmainitud SPY kauplemissümbolit kandva ETFi varade maht on täna rohkem kui 244 miljardit dollarit, olles ühtlasi ka maailma suurima varade mahuga ETF.

Seega ei toimunud börsil kaubeldavate fondide turul kuigi märkimisväärset kasvu praktiliselt 10-12 aastat. Valdav enamus investeerimisfonde kasutavatest investoritest jäi jätkuvalt truuks traditsioonilistele ja enamjaolt niinimetatud aktiivselt juhitud fondidele.

Pööre toimus 2006.-2007. aastal, mil üha enam hakati kajastama ETFide plusse – oluliselt madalamad kulud võrreldes traditsiooniliste investeerimisfondidega, võimalus kaubelda ETFi päevasiseselt ehk teha ühe päeva jooksul mitmeid tehinguid ja maksuefektiivsus (USAs puudutas see ETFide puhul ennekõike võimalust lükata edasi kapitalikasvult tekkinud maksukohustust).

Vähetähtis ei olnud ka üha enam kajastust leidev finantsturgude koondstatistika, mille kohaselt ligikaudu 80% aktiivselt juhitud fonde jäi kolme- kuni viieaastase investeerimisperioodi puhul turuindeksile alla.

ETF-ide populaarsuse kasv

Selleks aastaks oleme jõudnud olukorda, kus USA börsidel kaupleb üle 2000 erineva ETFi. Üle maailma numbreid kokku lüües ulatub ETFide arv sinna 7000 piirimaile. ETFidesse investeeritud varade maht on rohkem kui 4,3 triljonit dollarit. 2016. aasta lõpu seisuga oli see number 3,5 triljonit, aasta varem ehk 2015. aastal ligikaudu 3,0 triljonit dollarit.

Suurem osa ETFe on registreeritud ja kaupleb USA börsidel – ükskõik, kas peame arvet ETFide arvu või varade mahu järgi. Viimati nimetatud näitajat aluseks võttes selgub, et ligikaudu 71% ETFidesse investeeritud varadest on paigutatud USA börsil kauplevatesse ETFidesse. USA-le järgneb Euroopa 17% ja Jaapan 5% osakaaluga.

Kuigi absoluutnumbreid vaadates võib tunduda, et ETFide turg on juba üüratu, siis kogu finantsturgudele investeeritud raha arvesse võttes on ETFide osakaal siiski veel väike. Näiteks kui mõõta ETFide osakaalu kõikvõimalikesse fondidesse investeeritud raha alusel, jääb ETFide osakaal USA turu puhul vaid 13% piirimaile.

Jätkuvalt on esirinnas traditsioonilistesse investeerimisfondidesse paigutatud raha osakaal, kokku ligi 85% kõikidesse fondidesse paigutatud varadest.

Mõõtes ETFide turuosa kauplemisaktiivsuse alusel, selgub, et ligikaudu 25-30% kõigist USA börsi tehingutest on tehtud ETFidega. Seega, kuigi ETFide arv ja varade maht on viimase kümne aasta jooksul jõudsalt kasvanud, siis kasvuruumi jagub veel küllaga.

Suurimad ETFide pakkujad

Esimese ETFi registreeris ja tõi 1993. aastal börsile State Street Global Advisors. State Street pakub oma ETFe kaubamärgi SPDRs ehk „Spiders“ all. 1996. aastal sisenes turule järgmine suurtegija. Toona Barclays Global Investorsi nime kandnud firma pani aluse iSharesi kaubamärki kandvatele ETFidele.

2009. aastal müüs Barclays oma ETFi äri BlackRockile, kes jätkab iShares ETFide haldamist tänaseni. Kohati indeksfondinduse sünonüümiks saanud Vanguard sisenes ETFide ärisse alles 2001. aastal, tulles välja USA NYSE Arca börsil kaupleva Vanguard Total Stock Market ETFiga (kauplemissümbol VTI). Sarnaselt SPDRi esimesele SPY kauplemissümbolit kandvale ETFile on ka VTI tänaseks üks populaarsemaid ja suurima varade mahuga ETFe (ligikaudu 85 miljardit dollarit).

Kuigi praegu on turul kokku üle 300 ETFide pakkuja, on just need kolm fondivalitsejat jäänud ETFide turgu domineerima. BlackRocki hallatavad iSharesi ETFid on oma fondidesse kogunud ligi 37% kogu ETFidesse investeeritud varadest. Vanguardi turuosa ETFides jääb ligi 19% ja State Street Global Advisorsi oma 14% piirimaile. Järgmised kaks, Invesco nime kandev fondivalitseja oma PowerShares kaubamärki kandavate ETFidega ja Jaapani finantskonglomeraat Nomura, omavad vastavalt vaid 3% ja 2% turuosa.

Kuidas leida endale sobiv ETF?

Seega on ETFide maastik kirju ja võimalusterohke – ligi 7000 ETFi rohkem kui 300 ETFi pakkujalt, mis kauplevad lisaks veel kümnetel ja kümnetel börsidel ning erinevates valuutades. Kuidas kogu selles ETFide rägastikus orienteeruda ja välja valida just endale sobilikud ETFid?

Aspekte, mida silmas pidada, on mitmeid. Üheks esimeseks, millele tähelepanu pöörata, on ETFi alusindeks. Lisaks tasub arvesse võtta, et eri riikides registreeritud ja kauplevatele ETFidele rakenduvad erinevad maksustamise põhimõtted. Ka valuutade teema on ETFidesse investeerimisel oluline, seda üpris mitmes võtmes.

Kuna ETFide maailm on suhteliselt killustunud, võib esimese hooga olla raske kusagilt alustada. Teine tavapärane ETFidega esmakordselt lähitutvust tegeva investori reaktsioon on infoküllusesse uppumise tunne. Sellest kõigest on võimalik süsteemse ja sihipärase õppimise ning uurimisega end mõne nädala või kuuga läbi närida.

Mugav alternatiiv sellele on pühendada üks päev, et saada kogu kriitiline info, praktilised abivahendid ja juhised edaspidiseks iseseisvaks tegutsemiseks kätte oma ala spetsialistilt. Seda pakub näiteks peagi Äripäeva Akadeemia korraldatav ETFide meistriklassi koolituspäev.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
31. October 2017, 09:38

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing