Kolm kõige vaesemat ELi riiki tahavad euroalasse

Kolme riigi plaan on kontrastis rikkamate Ida-Euroopa riikidega, kes eurost pigem hoiduvad. Sloveenia, Slovakkia, Eesti, Leedu ja Läti on euroalaga liitunud, aga Poola, Tšehhi ja Ungari seda teha ei plaani. Kreeka kogemus näitas, millised on euroalas olemise miinused. Riik kannatas kriisis nõnda kaua suuresti selle tõttu, et iseseisvat rahapoliitikat neil ei olnud.

Bulgaaria on euroala püüdlustega jõudnud kõige kaugemale. Euroopa Liidu vaeseim riik on oma leevi juba euroga sidunud ning tahab vahetuskursi mehhanismiga liituda sellel suvel. Horvaatia plaanib euroalaga liituda 5-10 aasta jooksul, Rumeenia pole ajakava veel paika pannud.

Rumeenia tahab 2020. aastaks saavutada euroala keskmisest SKP-st 70 protsendi taseme. Praegu on riik umbes 60 protsendi taseme juures, selgub neljapäeval avaldatud programmist. „Konkreetse euroalale ülemineku kuupäeva seadmine eeldab väga tihedat analüüsi,“ teatas Rumeenia valitsus.

Kas riigid ka euroalale vastu võetakse, on eraldi küsimus. Bulgaaria täidab kriteeriume ning Saksamaa ja Prantsusmaa riigijuhid on plaani heaks kiitnud, aga Euroopa Keskpank on riigi rahandusskandaalide tõttu skeptiline. Horvaatia ja Rumeenia puhul pole majanduse kriteeriumid täidetud.