Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Milliseid valuutasid omada majanduslanguse ajal?

    Foto: Shutterstock

    USA või globaalse majanduslanguse ajal on kõige parem hoida oma raha Šveitsi frangis, Singapuri dollaris ja Jaapani jeenis, teatasid JPMorgan Chase & Co analüütikud.

    Samal ajal soovitatakse majanduslanguseks väljuda arenevate turgude valuutadest.
    „Majandussurutised tekivad siis, kui krediitorid küsivad oma raha tagasi,“ ütlesid panga analüütikud eesotsas Paul Meggyesiga. „Nelja suurima valuuta seas on kolm valuutat sellised, mille riikidel on väga tugev väline positsioon.“
    Kõige odavam riskimaandaja on analüütikute arvates jeen. Meeskond jõudis järeldusele, et Singapuri dollar on aga kõige ebaatraktiivsem. Paremini läheb ka USA dollaril, sest tegemist on maailma reservvaluutaga ning suur osa laenudest antakse just dollarites. Võimenduse vähendamiseks, kapitaliseerituse parandamiseks ja riskide maandamiseks on ettevõtted ja pangad sunnitud dollareid ostma.
    Kriisist ennatlik rääkida
    Dollaril on viimasel ajal paremini läinud, vaatamata sellele, et kaubanduspinged on kasvanud.
    Analüütikud märkisid, et majandussurutisest (vähemalt kaks kvartalit kestev majanduslangus) on praegu „ennatlik“ rääkida. Teisalt on „mõistlik“ ettenägematute sündmuste puhuks tehtud plaanid üle vaadata, sest kaubandussõja eskaleerumise tõenäosus on küllaltki kõrge. 
    Foto: Bloomberg/JPMorgan
    Arenevate turgude valuutad on majanduskasvu aeglustumisele eriti avatud. Analüütikute hinnangul kaotab keskmine arenevate turgude valuuta majanduslanguse ajal kahe aasta jooksul 17 protsenti. Uus-Meremaa dollar on G10 riikide seas kõige kehvem valuuta – majandussurutise ajal kukuks selle väärtus kahe aastaga hinnanguliselt 7-8 protsenti, kirjutati raportis.
    Jeen ajalooliselt alahinnatud
    JPMorgani eeldused põhinevad viimase viie majandussurutise ajal kogutud andmetest. Kuigi jeenil on ajalooliselt kehvemini läinud kui kolmel teisel valuutal (vt. eelpool mainitud), siis praegu kaupleb jeen küllaltki madalal. Jeeni efektiivne reaalkurss – näitaja, mille puhul on arvestatud ka inflatsiooni ja kaubandusvoogudega – on 40 aasta keskmisest 23 protsenti madalamal. Viimase kolme majandussurutise ajal on olukord olnud vastupidine – jeen on nendel kolmel juhul olnud keskmiselt 8 protsenti ülehinnatud.
    See tähendab, et Jaapani valuuta võiks „riskide maandamisel mängida võtmerolli,“ võtsid analüütikud oma jutu kokku. JPMorgan prognoosib, et jeen hakkab dollari suhtes tugevnema. Septembriks saab nende hinnangul ühe dollari eest 108 jeeni, detsembris aga 106 jeeni. Praegu tuleb ühe dollari eest välja käia 112,3 jeeni.
    Panga analüütikud märkisid, et dollaril on lühemas perspektiivis euro suhtes veel 1-2 protsenti tõusuruumi.
  • Hetkel kuum
Tarmo Tamm: pätile päti palk? Aga äkki ei hakkaks ka õige hõlma!
Pätte on ettevõtjate hulgas marginaalne osa ja nendegi karistamine peab olema vaba juhustest. Pole veel hilja konkurentsiseaduse kavandatud muudatusi prügikasti visata, kirjutab ettevõtja ja riigikogu liige Tarmo Tamm (Eesti 200).
Pätte on ettevõtjate hulgas marginaalne osa ja nendegi karistamine peab olema vaba juhustest. Pole veel hilja konkurentsiseaduse kavandatud muudatusi prügikasti visata, kirjutab ettevõtja ja riigikogu liige Tarmo Tamm (Eesti 200).
Esimesed naised, kes purustasid investeerimismaailmas klaaslae
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Esimesed naised, kes purustasid investeerimismaailmas klaaslae
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Auto|Piloot. Uus Škodiaq on kohal. Kas nüüd tasub vana sissemaksuks anda?
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Endine peaarhitekt: ühest Tallinna servast teise võiks jõuda 25 minutiga “Piirkiiruse arutelu on pseudoteema!”
Tallinna linnaruumis pole võimatuid lahendusi ja igal teemal saab leida mõistliku kompromissi, välja arvatud ehk Estonia juurdeehitus Tammsaare parki, rääkis aastatel 2007–2019 Tallinna linnarhitekti ametit pidanud Endrik Mänd Äripäeva raadios.
Tallinna linnaruumis pole võimatuid lahendusi ja igal teemal saab leida mõistliku kompromissi, välja arvatud ehk Estonia juurdeehitus Tammsaare parki, rääkis aastatel 2007–2019 Tallinna linnarhitekti ametit pidanud Endrik Mänd Äripäeva raadios.
Taastuvelektri toodang näitas aasta alguses kasvu
Eesti elektrijaamad tootsid esimeses kvartalis taastuvelektrit 791 gigavatt-tundi ehk 17 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.
Eesti elektrijaamad tootsid esimeses kvartalis taastuvelektrit 791 gigavatt-tundi ehk 17 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.