Kelle käes on USA riigivõlg?

Lausa 70 protsenti riigivõlakirjadest on kohaliku valitsuse, institutsionaalsete investorite ja Föderaalreservi käes. 30 protsenti võlakirjadest on aga välismaalaste käes, selgub USA rahandusministeeriumi avaldatud andmetest.

USA riigivõlg tõusis juuni lõpuks 21,21 triljoni dollarini, mis on ka kõigi aegade rekord. Võrreldes aastatagusega kasvas võlg 6,9 protsenti.

Kõige suuremad võlakirjainvestorid on USA investeerimisfondid, riiklikud pensionifondid ja individuaalsed investorid. Nende käes on umbes 6,89 triljoni dollari väärtuses võlakirju ning viimase aasta jooksul on need institutsioonid ostnud umbes 80 protsenti uutest võlakirjadest.

Välismaalaste käes on kokku 6,21 triljoni dollari väärtuses võlakirju ning suurimate investorite seas on Hiina ja Jaapan. Need kaks riiki on USA võlakirjade mahtu alates 2015. aastast pidevalt vähendanud, aga mõlema riigi käes on jätkuvalt rohkem kui triljoni dollari eest võlakirju.

Tõenäoliselt on Hiina valitsuse ja Hiina investorite käes veelgi rohkem võlakirju, sest suur osa neist on ostetud erinevate juriidiliste isikute kaudu, mis asuvad Hongkongis, Luksemburgis ja Kaimanisaartel – kõik need riigid on soodsa maksukliimaga.

Märkimisväärne on see, et Venemaa on viimastel aastatel võlakirju agressiivselt müünud. Kui 2013. aasta keskel olid nad investeerinud USA võlakirjadesse 153 miljardit dollarit, siis nüüdseks on see number langenud 15 miljardini.

Seni on vähe tõendeid selle kohta, et teised riigid Venemaa eeskuju järgiksid. Kaubandussõda võib nii mitmelegi riigile anda motivatsiooni võlakirjade müügi kaudu USAd survestada. Paljudel on neid võlakirju vaja, sest USA võlga peetakse üheks turvalisemaks kohaks, kus oma reserve hoida.

USA valitsuse enda käes oli riigivõlakirju 5,73 triljoni dollari ulatuses – peamiselt sotsiaalkindlustuse (Social Security) ja pensionifondide kaudu.

Föderaalreservi käes oli võlakirju kokku 2,38 triljoni dollari eest. Võrreldes 2017. aasta juuniga on müüdud 85 miljardi dollari eest võlakirju. Keskpank alustas eelmisel aastal programmiga, mille käigus plaanitakse teatud osa võlakirju maha müüa. Ostma hakati neid massiliselt pärast finantskriisi, mil keskpank alustas oma rahatrüki programmiga.