Pille Ivask • 15 veebruar 2019

Eduka ehitusfirma omanikud naudivad rahasära

Merko Ehituse juhile Andres Tringile kuulub 600 Merko aktsiat.   Foto: Andras Kralla

Eesti üks suuremaid ehitusettevõtteid Merko Ehitus maksab juba mitmendat aastat järjest omanikele hunniku omanikutulu, istudes samas endiselt korraliku rahapaja otsas.

Merko maksab välja 92% oma eelmise aasta kasumist ehk 1 euro aktsia kohta. Dividenditootluseks teeb see umbes 10%.

Investor ning Sylvesteri endine finantsjuht Kuno Liblik kiitis Merkot kui majanduslikult tugevat ettevõtet ning hindas, et investorile magus dividendiotsus on igati õigustatud. „Projekte on varus päris hästi,“ hindas Liblik. Tema hinnangul on Merko majanduslik puhver tugev ning ka kriisi korral suudab ettevõte raskustest edukalt läbi murda.

Ka eelmisel aastal maksis Merko investoritele heldelt dividendi. 2017. aasta eest maksis ettevõte dividendidena välja 17,7 miljonit eurot ehk samuti 1 euro ühe aktsia kohta. See tähendas dividendimäära 120% juures ning andis tootluseks 11,4%, kui arvestada aktsia sulgumishinda aasta viimasel päeval. Samas 2016. aasta eest läks Merkol dividendideks 7,3 miljonit eurot, mis tähendas tootlust 4,5% juures ning dividendimäära 119%.

Merko dividendipoliitika näeb ette maksta aktsionäridele dividendina välja 50–70% aastakasumist.

Merko juht Andres Trink ütles, et ettevõte on viimastel aastatel maksnud välja dividendi rohkem kui dividendipoliitikas kirjas, et muuta ettevõttesse investeeritud kapitali tootlus efektiivsemaks. „Üldiselt on meie huvi olla pikaajalises plaanis valmis investeerima, olenemata majanduslikust tsüklist. Majandus käib üles-alla. Me tahame olla valmis igaks turusituatsiooniks,“ ütles Trink ja lisas, et Merko investeerib igal aastal märkimisväärses mahus kinnisvaraarendusse. Merko alustas Trinki sõnul möödunud aastal enam kui 1000 korteri ehitusega.

Trinki hinnangul on Eesti turul investeerimiskliimaga praegu nii ja naa. „Kiire kasv, mis siin viimastel aastatel on olnud, – selline kiire kasvutempo raugeb. See ei tähenda, et huvitavaid võimalusi ei võiks avaneda. Läti, eeskätt Riia turul on potentsiaali rohkemaks. Riia turg on tõusmas,“ hindas Trink.

Annus sai rikkamaks

Lisaks heldele dividendile paistavad nii Merko kui ka ettevõtte suuromanik Riverito silma sellega, et neil on üksjagu raha. Merko värsketest tulemustest selgub, et eelmise aasta lõpu seisuga oli ettevõttel 123 miljonit eurot jaotamata kasumit. Riverito 2017. aasta aruandes seisab, et ettevõttel on 120 miljonit eurot vaba raha.

Riveritole kuulub pea 72% Merkost. Omakorda lõviosa ehk 65,32% Riveritost kuulub aga Kemtal Grupi kaudu Kemtal OÜ-le ja Toomas Annusele.

See tähendab, et Annus saab juhul, kui Riverito otsustab kogu saagi välja maksta, 8 323 522 euro võrra rikkamaks. Äripäeva viimases rikaste edetabelis oli Toomas Annuse varanduse hinnanguline väärtus 187,3 miljonit eurot. Aastaga kasvas Annuse vara Äripäeva hinnangul 21%.

Riverito maksis 2017. aastal omanikele 7 miljonit eurot ja 2016. aastal 7,56 miljonit eurot. Riverito ja seeläbi Merko suuromanik Toomas Annus Äripäevaga vestlema ei soostunud.

Aktsia hakkas rallima

Merko Ehituse aktsia hakkas neljapäeva hommikul kohe pärast tulemuste avaldamist rallima. Aktsia kerkis avanemishinnalt ehk 9,2 euro juurest suisa 6,5% ning sulgus 9,8 eurol. Aktsia käibenumbrid olid päeva jooksul samuti suured, ulatudes enam kui 1,75 miljoni euroni. Tehinguid tehti neljapäeval 378.

Liblikule kuulub enam kui 10 000 Merko aktsiat ning kui Äripäev temaga vestles, liikus aktsia hind 9,65 euro juures. Igal juhul hindas ta, et Merko aktsia on tema jaoks praegu ostmiseks liiga kallis. Libliku sõnul võiks indikatiivne hind, mil Merko aktsiat osta, olla tema jaoks alla 8,8 euro. Sel juhul oleks ta huvitatud ettevõtte aktsia ostmisest.

Samas on viimase nädala jooksul Merko aktsia päevane käive ületanud oluliselt viimase kuu käivet. Ettevõtte aktsia viimase kuu aja keskmine käive jääb 245 000 euro juurde. On tähelepanuväärne, et just pärast eelmisel neljapäeval tulnud Nordeconi tulemusi on Merko aktsia käive keskmist märkimisväärselt ületanud, sealjuures teisipäeval ületas käive 1,5 miljonit eurot ning kolmapäeval jäi 971 000 euro juurde.

Puhvrisse raha korjata

Kuigi Nordeconi juhatuse liige Gerd Müller ei tahtnud Merko tulemusi lähemalt kommenteerida, uskus ta, et laias plaanis annab helde dividendimaksmine ning pea kogu ulatuses kasumi väljamaksmine märku ettevõtte heast majanduslikust seisust. „Ma nägin neid tulemusi, need olid ootuspäraselt head,“ ütles Müller Merko tulemuste kohta. „Miks mitte dividendideks välja maksta, kui investeeringuid on piisavalt ning varem on kogunenud ka.“

Miks ettevõtted raha dividendideks maksavad ja investeeringuid ei tee? Müller viitas alustuseks, et kindlasti ei saa Merko otsuse pealt teha turupõhiseid järeldusi. „Üldises plaanis, miks traditsioonilised ettevõtted ei investeeri oma põhitegevusse, on hea küsimus,“ jätkas ta. Müller märkis, et tööjõupuudus on Eestis suur probleem ning see paneb ettevõtte küsima, kas on mõtet laieneda sel viisil, et inimesi on tarvis juurde palgata. Ta lisas, et kuigi Eesti ettevõtjad on võtnud suuna innovatsioonile, on ka viimase aluseks siiski inimressurss.

Ehitushiidudel head tulemused

Eesti kaks suurt ehitusfirmat Merko ning Nordecon teatasid mõlemad headest majandustulemustest.

Merko 2018. aasta neljanda kvartali müügitulu oli 119,2 miljonit eurot, kulumieelne kasum ehk EBITDA 7,6 miljonit ning puhaskasum 7 miljonit eurot. 2018. aasta müügitulu oli 418 miljonit eurot, EBITDA 21,9 miljonit ning puhaskasum 19,3 miljonit eurot.

Aasta lõpu seisuga oli Merko lepingute portfell 229 miljonit eurot, võrreldes 344 miljoni euroga eelmise aasta samal kuupäeval.

Neljandas kvartalis olid suuremad töös olevad objektid Eestis T1 Mall of Tallinn kaubanduskeskus, Maakri Kvartali ärihoone, Öpiku Ärihoone B-maja, Noblessneri elamukvartal, Tallinki büroohoone ning Hundipea sadama rekonstrueerimis- ja süvendustööd.

Merko konkurent Nordecon teatas oma tulemustest nädalapäevad tagasi. Ettevõtte puhaskasumiks kujunes eelmisel aastal 3,8 miljonit eurot, 2017. aastal teeniti puhaskasumit 1,7 miljonit eurot. Nordeconi brutokasum kasvas mullu üle 15 protsendi, 10 miljoni euroni. Kui aasta tagasi raporteeris Nordecon neljandas kvartalis 991 000 euro suurusest kahjumist, siis 2018. aasta viimane kvartal kujunes tunduvalt paremaks ja Nordecon teenis 1,67 miljonit eurot puhaskasumit. Kasum aktsia kohta (EPS) oli neljandas kvartalis 4 eurosenti, terve aasta lõikes 11 eurosenti.

Kes on Toomas Annus?

Merko suuromanik Toomas Annus võitis mullu välja tulnud Äripäeva kõigi aegade rikaste topis esikoha. Annus on rikkaimate inimeste esikolmikus olnud kaheksa korda. Ta on oma rikkust hoidnud vaatamata väga raskele, pea kümme aastat kestnud kohtulahingule.

Kuigi Harju maakohus oli Annuse maadevahetuse asjas õigeks mõistnud, tühistas Tallinna ringkonnakohus lahendi ja karistas süüdimõistetud poliitikuid ja ärimehi tingimisi vangistusega ning mõistis juriidiliste isikutena kohtu all olevatele firmadele suure rahakaristuse. 2014. aastal jõudis kaheksa aastat väldanud maadevahetuse kohtusaaga täielikult lõpuni, kui riigikohus jättis ringkonnakohtu süüdimõistvad otsused jõusse.

Edasi on uudised Toomas Annusest napid. Leiab vaid põgusad teated, et Annus andis Tallinna linna kasutusse kolm munga skulptuuri, mis jäävad kaunistama Taani kuninga aeda. Kirjutatakse, et Toomas Annus pole tagastanud presidendile riigi teenetemärke. Äripäev kirjutas kopsakatest dividendimaksetest ja viimati Annuse piinlikust tülist vormelimaailmas.

Meediaga on Annuse suhted alati jahedad olnud, eriti skandaalse maadevahetuse protsessi ajal ja järel. Ka selle loo jaoks keeldus Annus kommentaaridest.

Hetkel kuum