Meeleheitel Baltika trikitab bilansiga

Taas rahahätta sattunud Baltikal on plaanis paar vangerdust, mis kasvatavad küll omakapitali seadusele vastavaks, kuid lahjendavad investorite käes olevate aktsiate väärtust.

Baltika Grupil on 2007. aastast toimunud märkimisväärne allakäik.  Foto: Raul Mee

Aastaid väärtust kaotanud Baltika, mis toodab näiteks brändi Monton, teatas reedel, et omakapitali suurus ei vasta enam äriseadustikus nõutule ja lisaks vajab ettevõte raha, et oma lähiaastate plaanid ellu viia.

"Kui kümme aastat on olnud langus, on seal midagi totaalselt valesti. Nõukogu jälle leiab, et kaasata uut raha juurde – see on väga odav lahendus," ütles Baltika aktsionär Tarmo Kõiv.

KJK: see oli investorite ja ettevõtte jaoks parim lahendus

"Me oleme KJK Fondis Baltika olukorda analüüsinud ja pakkusime välja tegevusplaani ning tunneme, et see on ettevõtte ja tema aktsionäride jaoks kõige parem lahendus," ütles KJK Fundi esindav Kustaa Äimä. Ta lisas, et käesoleval nädalal avaldab Baltika rohkem teavet. Paraku ei avaldanud Äimä, mis põhjustel soome päritolu fond nii pikalt Baltikat toetab.

40 miljonist aktsiast saab 4 miljonit

Baltika kavatseb kõigepealt suurendada aktsia nimiväärtuse 1 eurole ja vahetada praegu olemasolevad aktsiad selliselt, et iga 10 aktsia eest saab vastu 1 uue aktsia. Praegusest ca 40 miljonist aktsiast saab 4 miljonit aktsiat.

Seejärel vähendatakse aktsia nimiväärtus tagasi 0,1 eurole ning aktsiakapital vähendatakse 4 miljonilt eurolt 0,4 miljonile varasemate kahjumite katmiseks.

Lisaks võeti vastu otsus laenata lühiajalisteks vajadusteks 3 miljonit ja suurendada aktsiakapitali 5 miljoni euro võrra avaliku pakkumise teel. Augustisse on planeeritud lühiajalise laenu tagasimaksmine ja aktsiaemissioon. Märkimise tingimused pole teada, aga kui võtta praeguse turuhinna järgi ning eeldusel, et kõik aktsiad märgitaks täis, siis lastaks välja kuni 50 miljonit uut aktsiat.

Teeme asja lihtsamaks

Keerulise operatsiooni taga on bilansitrikk: nimelt teenis Baltika möödunud aastal 3 miljoni euro suuruse kahjumi. Sellest lahtisaamiseks vähendatakse aktsiakapitali. Ülilihtsustatult pannakse vastamisi need 3 miljonit kahjumieurot ja 3 miljonit omakapitalist võetud eurot ja mitte midagi tehes saadakse tehingu väärtuseks 0 ja kahjum kaob nagu imeväel.

Teine pool on olemasolevate aktsionäride positsiooni halvendamine: selle tehinguga, kus kõigepealt tehakse 10st olemasolevast aktsiast üks ja pärast emiteeritakse 5 miljoni euro eest uusi aktsiaid juurde, tähendab väikeaktsionäride osaluse suurejoonelist lahjendamist.

Ei ole teada, mis tingimustel uusi aktsiaid emiteeritakse, aga pole võimatu variant, kus suuromanikud, näiteks soomlaste KJK fond, omandavad nii enamusosaluse. Praegu kuulub neile ligi 39% Baltikast. Kui osalus tõuseb üle 51%, saab KJK teha teistele aktsionäridele väljaostupakkumise ja Baltika üleni endale. Tema teel seisab E. Miroglio nimeline ettevõte, kellega juba aastaid osaluse pärast võisteldakse ning ka kohut käidud on.

Dividendi maksmise asemel küsivad ise raha

Eesti moetööstuse lipulaev pole kohalikele investoritele ka muidu suuremat rõõmu pakkunud – dividendide jagamise asemel küsitakse ise järjekindlalt raha. Ärisid tõmmatakse aina koomale, sealjuures põhjendatakse iga kvartal ebaedu peamiselt halva ilmaga. Aktsia on viimase kümnendi jooksul sisuliselt väärtusetuks muutnud.

Sealjuures ei saa bilanssi vaadates öelda, et tegu oleks katastroofilise ettevõttega, kaugel sellest. Moekontserni varade maht ulatus aasta lõpu seisuga 17 miljoni euroni, kohustused seevastu 15 miljoni euroni. Kõige suurema osa kohustustest moodustavad ligi 8 miljoniga lühiajalised võlakohustused, olulises osas on need KJK-le antud võlakirjad, mille lunastustähtaeg hakkab kätte jõudma.

2018. aasta 3,1miljonilise kahjumi põhjuseks nimetas ettevõtte juht Meelis Milder moeäri tegevuskeskkonna muutumist. Müük vähenes, frantsiisipartneritel läks halvasti. "Peame keskenduma äriprotsesside lihtsustamisele ning tegevuskulude järsule vähendamisele,” lisas ta.

Hädade kiuste püsib kontserni müügitulu juba aastaid ülalpool 40 miljoni euro piiri, kuigi kahaneb. Samas on brutomarginaal 50% juures.

Baltika aktsia suurt hinnalangust võib põhjendada sellega, et juba terve aastakümne vältel räägib Milder suurest ümbersünniplaanist, mille viimane versioon avaldati möödunud kevadel, aga eriliste tulemusteni ei jõuta. Praktiliste sammude – näiteks raha kaasamine võlakirjaprogrammide näol – kõige nähtavam tulemus on paraku vaid olulise osaluse ümbermängimine ja suuromanike osaluse suurenemine. Oma osalust Baltikas ongi kõige enam suurendanud suuromanikud.

Suuraktsionäri usk ettevõttesse pole veel vaibunud

Baltika suuraktsionär KJK Fund, Sicav-SIF on kinnitanud valmisolekut märkida uusi aktsiaid ja laenata Baltikale 3 miljonit eurot lühiajaliselt, mis makstakse tagasi 2019. aasta augustis. Kuna Baltika juhtimisse kaasatakse 22. märtsist uus liige, siis kas on loota uusi tuuli ja muutusi firma arengus?

Uue juhatuse liikme Mae Hanseni ülesandeks on 2019.–2020. aasta tegevusplaani ellu viia. Baltika juhatuse liikmetena jätkavad Meelis Milder ja Maigi Pärnik-Pernik.

Investor on juhtide suunal kriitiline

Investor Tarmo Kõiv, kellele kuulub 150 000 Baltika aktsiat, rääkis, et talle tuli reedene Baltika teade ootamatult. "Kõlab uskumatult, et nad ei suuda oma asjadega välja tulla. Justkui nagu võiks kõik hästi olla, nagu (tuntud rootslasest väikeinvestor – toim) Stefan Andersson kirjutab ühes foorumis, töötavad nad 50protsendilise marginaaliga. Kas nad tõesti ei oska majandada? Ma ei tea, kas Meelis Milderi hoidmine on ikka päris õige tegu. Äkki peaks välja vahetama, annaks suurema võimaluse asjadega väljatulekuks kui praegu," rääkis Kõiv.

"Kui vana juht on 1990ndate algusest paigas olnud, ei pruugi ta oma vigu näha," arvas Kõiv.

"Maru naljakas, mis omakapitali väärtuseks alles jääb. Kui 5 miljonit juurde kaasata, mis väärtus olemasolevatele jääb," arutles Kõiv.

Hetegevusega ei saa ju tegeleda

Kas ta ise ostaks nüüd Baltika aktsiaid? "Ei julge seisukohta võtta. Kui osaluse suurendamine teistpidi ära nullitakse, siis mis mõte sellel asjal on. Heategevusega ei saa ju tegeleda. Meil on turu peal väga palju teisi ettevõtteid, mis maksavad dividende. Baltika on ka kunagi natukene dividendi maksnud... Kui kümme aastat on olnud langus, on seal midagi totaalselt valesti. Nõukogu jälle leiab, et kaasata uut raha juurde – see on väga odav lahendus. Võetakse üks juhatuse liige juurde, tundub, et pigem tekib kulusid juurde. Ma ei tea temast midagi," tõdes Kõiv.

Kõivu meelest oleks Baltika juhtimisse vaja "nooremat verd". "Ma kunagi olen Milderit väga austanud, aga kui kogu ülejäänud turg on kümme aastat tõusnud ja Baltika kümme aastat langenud... "

Ometi on vähemalt Soome investorid Baltikat usaldanud. "Midagi peab seal taga olema. Muidugi ma tahaks loota, et see fond ei tambi raha kaasamisega aktsia hinda alla, nulli, ja ei vii börsilt minema olematu hinnaga. Ma loodan, et see ei lähe läbi. Oleks kole, kui aktsionäride nii tehtaks," leidis Kõiv.

Baltika uue kollektsiooniga on Kõiv rahul. "Käisin ise ka eile poes, näiteks Tartu Kaubamajas oli väga ilusti esitletud, 8minutilise poekülastuse ajal oli 3 ostu. Samas Lõunakeskuses oli kollektsioon nagu peidus, oleks võinud olla rohkem välja toodud, kuskil nurga taga, kamoon. Ja mingid odavad püksid sinna ette visatud.

Kõiv ootab enda sõnul järgmist neljapäeva, kui Baltika saadab laiali aktsionäride üldkoosolekule esitatavate otsuste eelnõud. "On oodata mingit plaani, pärast seda selgub, kas olemasolevad aktsionärid võivad asja korstnasse kirjutada või on ikkagi lootust," tõdes ta. "Selge see, et kui aktsia väärtus on langenud 98%, oleks päris äge osta," naeris investor.

Mis on toimunud viimasel ajal?

Eelmise aasta suvel tehti uus bränd Verenni, mis pidi koondama multibrändipoed ja e-poe ning neelama Mosaici ja Bastioni kaubamärgid. Planeeriti arendada e-äri ning leida uusi sihtturge.

Selle aasta alguses tõmbas Baltika koomale ärid Venemaal, Ukrainas ja Valgevenes, kuna majandusliku ja poliitilise olukorra tõttu on ei ole sealt kasvu loota. Saksamaa ja Kesk-Euroopa kaubamajade ketis võeti Montoni kollektsioon müügist maha.

Reedese kauplemispäeva alguses kukkus Baltika aktsia 13%, 11 sendi peale, kuid taastus hiljem pisut. Ettevõtte turuväärtus, mis hiilgeaegadel ulatus 167 miljonini, on katastroofilisel määral vähenenud. Üle 33 korda kukkununa on Baltika turuväärtus praegu alla 5 miljoni euro.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum