Kaks aastat kultuurikärbete eesliinil. Endine kantsler Kristiina Alliksaar: “Minu parim ei olnud piisav”

Majanduskasv seisab kinni tarbijate usaldamatuse taga, väljapoole paistab Eesti aga kui “ärplev rinderiik“ ja see peletab investoreid, arvab Kultuuripartnerluse sihtasutuse juhataja Meelis Kubits.

Loovtööstusel on julgeolekuga sügavam seos, kui esmalt paistab, kirjutab TalTechi ärikorralduse instituudi järeldoktor-teadur Helery Tasane arvamuskonkursile Tark Turundus saadetud loos.

Ettevõtjat Enn Kunilat huvitab kunsti kollektsioneerimise juures lisaks isiklikule rõõmule eelkõige see, et seda saaksid näha võimalikult paljud inimesed. „Võib-olla kunagi hakkan rahale mõtlema ja numbreid kokku lööma, aga praegu seda teinud ei ole,“ rääkis Kunila.

Loovus on Eesti järgmine ekspordiartikkel – mitte toode, vaid mõtteviis, mida maailm vajab, kirjutab kultuuriagentuuri Orangetime ja kõnekooli Anonymous Presenters asutaja ja loovstrateeg Hardi Kinnas.

Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?