Eero Sikka: kui töötaja ei võta tulemuste eest vastutust, on häda tihti juhis

Michael Bungay Stanieri „Coaching’u harjumus“ keskendub küsimustele, suhtumistele ja harjumustele, mida on igal juhil vaja, et oma meeskonda jätkusuutlikult arendada. Raamat on väga praktiline töövahend eelkõige nendele juhtidele, kes tahavad anda vastutuse töötajatele ja selle kaudu avada nende tegelikku potentsiaali. Coach’ina kasutan iga päev ka ise mitut raamatus toodud tööriista.

Coaching’u mõtteliidriks tituleeritud Stanieri „Coaching’u harjumus“ on üks müüduim coaching´ut käsitlev raamat sel sajandil. Selle eesmärk on teha lugejast mitte coach’i, vaid parem juht, st liider, kes on rohkem coach’i moodi. See eeldab aga uute harjumuste omandamist: küsida rohkem küsimusi, pidada vastu survele anda kiirelt nõu ning tormata olukordi lahendama. Kõige selle juurutamine nõuab kohalolu ja eneseteadlikkust ning valmisolekut uute harjumuste nimel vaeva näha.

Stanieri humoorikas stiil on miksitud arvukate näidete, uuringute ja praktiliste sammudega, kuidas päriselt coach’ivat juhtimisstiili omandada. Mulle meeldib, et autor läheb pikema jututa asja juurde, mis sobib hästi kiire elutempoga juhtidele.

Ta toob välja seitse fundamentaalset coach’ivat küsimust, mida kasutada nii operatiivküsimuste puhul, üks ühele vestlustes kui ka arenguvestlusel.

1. Millised teemad on sul hetkel laual? See küsimus on kõige kiirem ja lihtsam viis vestlust alustada. Kui on vaja õige pisut suunata, võib uurida käimasolevate projektide, inimestevaheliste suhete või takistavate käitumismallide kohta.

2. Ja mis veel? Esimene vastus ei ole peaaegu kunagi ainus ega parim. „Ja mis veel?“ on lihtsaim viis leida uusi võimalusi ja minna sügavamale. Enamasti saab seda küsida 3–5 korda, enne kui inimene ütleb, et see on kõik. Kõige tähtsam on siin inimest päriselt kuulata.

3. Mis on siin sinule päris katsumus? Keskenduda tuleb peamisele, mitte esimesele probleemile. Coaching´ul hüppab inimene tihti teemalt teemale ja see küsimus aitab liikuda tuumale lähemale.

4. Mida sa päriselt tahad? See küsimus nõuab juhilt vaikusega harjumist. Vaikus loob võimaluse eneseteadlikkuse kasvuks ning uuteks taipamisteks. Siinjuures on oluline tähele panna inimese sõnakasutust. Tihti kuulen inimesi vastamas, et nad „peavad“ midagi tegema. Siis on hea sama küsimust uuesti küsida.

5. Kuidas saan mina aidata? See on hea küsimus, kuna sunnib inimest oma ootust selgelt väljendama ning takistab coach’il oma lahendust välja pakkumast.

6. Kui sa ütled sellele „jah“, millele sa siis „ei“ ütled? See küsimus aitab inimesel oma otsustele pühenduda. Steve Jobs on öelnud: „Selleks et öelda päevas ühele olulisele asjale „jah“, tuleb öelda teisele 20-le „ei“.“ Millistest koosolekutest ja suhetest loobud? Milliseid harjumusi pead muutma?

7. Mis oli sulle siit kõige kasulikum või olulisem? See on võimas positiivne viis vestlust lõpetada. Inimesed õpivad kõige paremini siis, kui nad meenutavad ja reflekteerivad oma äsjast kogemust.